Reedel, 29. novembril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Alexei Gordini näitus „Võimud ja vaimud“. Näitus jääb avatuks 5. jaanuarini 2025.
Alexei Gordin: „Näituse „Vaimud ja võimud“ raames mõtisklen probleematilisest arhitektuuripärandist ja selle mõjust inimeste eludele. Ukraina sõja foonil kerkis küsimus okupatsioonirežiimi monumentide kohta ja ühiskonnas oli märgata teatavat arvamuste konflikti. Tõde, nagu alati, jääb kusagile vahepeale ja on kahjuks emotsioonide tõttu märkamatu.
Näituse idee sai alguse ühest artiklist ajalehes „Postimees“, mis kirjeldas Maarjamäe „kuuraketi“ all peituvat salapärast punkrit, mille kaudu saab konstruktsiooni sisse minna. Vanade jooniste järgi on monumendi all ruum, mida keegi ei ole avanud viimase seitsmekümne aasta jooksul. Milleks see tehtud on ja mis selles peitub? Kui kaevata välja luuk ja avada salapärane punker, siis ehk viib see sellesse punkti, kus kõik vastuolulised aspektid moodustavad lõpuks tervikpildi?
Galerii keldrikorrusel eksponeeritud video kommenteerib 2007. aastal valminud Kristina Normani videot „Monolith”. Kui Normani problemaatiline monument kukkus taevast meteoriidina, tekitades ühiskonnas suurt segadust, siis praegune monument stardib nagu kosmoselaev ja lendab taevasse. Kummalisel moel pole seitsmeteistkümne aastaga monumentide küsimus ühiskonnas kadunud, vaid on esile kerkinud teravamalt kui kunagi varem.
Näituse teine osa kajastab teistlaadseid monumente – Eesti mõisaid, mis on küll sageli vaenulike võimude poolt ehitatud, kuid aegade vältel kaotanud esialgse poliitilise alatooni, muutudes pelgalt kultuurimälestiseks. Vaatamata sellele, et mõisakultuur on mõnes mõttes õitsenud põlisrahva verel, on mõisaid säilitatud ning hakatud hindama rahvusliku ajaloo lahutamatu osana. Nende esialgne vaenulik konnotatsioon kadus teise vaenuliku režiimi poolt toime pandud dekonstruktsiooni tõttu.
Näituse raames eksponeerin aastatega kogutud fotosid mahajäetud mõisakorteritest ja hoonetest leitud isiklikest asjadest. Tehes neid monumente nähtavateks, küsin: „Mille kaudu me peame käsitlema ajalugu? Abstraktsete sündmuste või tavaliste inimeste kaudu?“ Suurte ajalooliste värinate taga on väga raske märgata lõputut isiklike kogemuste põimumist, mis katab ruudustikuna kogu tajuva ruumi ja ulatub läbi aja. Just seepärast on nii raske interpreteerida ajalugu. See koosneb miljonitest eludest ja fikseerimata mõistetest.“
Näitus toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Olete oodatud neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 Krista Leesi näituse „In Spe. Püha Viktor ja neli draakonit“ avamisele Draakoni galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 4. jaanuarini 2025.
Avatava näituse teoste loomisel on kunstnikku mõjutanud Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ning 543 aastat tagasi Tallinnasse jõudnud Niguliste kiriku peaaltaril kujutatud Püha Viktori martüürium.
„Ajad on ärevad, isegi hirmsad.
Sellised, et kasutusele tuleb võtta kõik abinõud ja võimalused.
Miks mitte ka müütilised olendid ja keskaegsed kaitsepühakud.
Tallinna kaitsepühak oli püha Viktor.
Altaritel on teda tihti kujutatud koos lohetapja püha Jüriga.
Püha Viktor ei tapnud lohesid.
Ehk võiksid lohed-draakonid rüütelpühakut ja meidki hoopis kaitsta?“
Kunstnik tänab: Heino Prunsvelt, Kadi Kibbermann, Äli-Ann Klooren, Leelo Leesi, Mari-Leen Leesi, Aivi Valliste.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Avatud
E, K-P 11.00–18.00
Hobusepea 2, Tallinn, 10133
Avatud
E-R 11.00–18.00
L 11.00-17.00
Pikk 18, Tallinn, 10133