SADA TIIRU üMBER TIIGI, SADA TIIRU üMBER PõõSA
Maarja Nurk
X
Kolmapäeval, 5. märtsil kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Maarja Nurga näitus „Sada tiiru ümber tiigi, sada tiiru ümber põõsa“. Näitus jääb avatuks 31. märtsini 2025.
Maarja Nurk: „Kangas imab värvi sisse nagu kohviplekigi. Purskkaevuvesi ringleb ja aina kordab ennast ja oma vormi. Tiik on läppunud. Ja mina vaatan puid ja põõsaid.
Pilk on takerdunud hoomamatusse tihedusse ja taandab selle mõttelisteks, süngeteks ja graafilisteks pindadeks. Natuke enese üle naerdes ja kohati ennast veidrasse agentsesse rolli asetades. Minnes põgusalt kaasa animeeritud, groteskse ja personifitseeriva kujutamisega või võttes auahnelt ette detailirikka maastikumotiivi.
Üks tasand, kogu selle detailirohkuse kõrval, on tihedad viirutuse ja mustriga kaetud pinnad. Kuigi mustrite kordamine on justkui pidepunkti otsimine ja mõtete korrastamine, keerleb neisse takerdudes ja tardudes peas kujutlus, et „mina olengi see läppunud tiik“. Läppunud ja kinnikasvanud tiik, mille teises otsas purskab purskkaev.
Kordamiste ja intensiivse tiheduse taustal hõljub soov aru saada: millise pilguga, millisest vaatepunktist ja milliste eelarvamustega ma maastikku vaatan. Võib-olla peab selleks hoopis must silmaklapp silmal, must Claude glass käes, sada tiiru ümber tiigi ja sada tiiru ümber põõsa tegema.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital.
Kunstnik tänab: Line Wasner, Theo Hermann.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Maarja Nurk on sündinud aastal 1987, hetkel elab ja töötab Berliinis. Nurk on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas, Greifswaldi Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Lisaks isiknäitustele Eestis on ta osalenud erinevatel grupinäitustel Eestis, Austrias, Leedus, Lätis, Soomes, Venemaal, Norras, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Loomingus tegeleb peamiselt kontseptuaalse ja protsessipõhise joonistamise ja maalimisega, mille keskmes on pikaajalised protsessid, kordused ja tihedad graafilised struktuurid. Protsessile keskendumise kaudu jõuab ta tihti ka performatiivsete formaatide ning foto- ja videoteosteni.
02.04.-28.04.2025
Zody Burke (EE/US)
Zody Burke (EE/US)
Maarja Nurk on sündinud aastal 1987, hetkel elab ja töötab Berliinis. Nurk on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas, Greifswaldi Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Lisaks isiknäitustele Eestis on ta osalenud erinevatel grupinäitustel Eestis, Austrias, Leedus, Lätis, Soomes, Venemaal, Norras, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Loomingus tegeleb peamiselt kontseptuaalse ja protsessipõhise joonistamise ja maalimisega, mille keskmes on pikaajalised protsessid, kordused ja tihedad graafilised struktuurid. Protsessile keskendumise kaudu jõuab ta tihti ka performatiivsete formaatide ning foto- ja videoteosteni.
30.04.-26.05.2025
Anita Kremm
Anita Kremm
Maarja Nurk on sündinud aastal 1987, hetkel elab ja töötab Berliinis. Nurk on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas, Greifswaldi Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Lisaks isiknäitustele Eestis on ta osalenud erinevatel grupinäitustel Eestis, Austrias, Leedus, Lätis, Soomes, Venemaal, Norras, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Loomingus tegeleb peamiselt kontseptuaalse ja protsessipõhise joonistamise ja maalimisega, mille keskmes on pikaajalised protsessid, kordused ja tihedad graafilised struktuurid. Protsessile keskendumise kaudu jõuab ta tihti ka performatiivsete formaatide ning foto- ja videoteosteni.
28.05.-30.06.2025
Danel Kahar
Danel Kahar
Maarja Nurk on sündinud aastal 1987, hetkel elab ja töötab Berliinis. Nurk on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas, Greifswaldi Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Lisaks isiknäitustele Eestis on ta osalenud erinevatel grupinäitustel Eestis, Austrias, Leedus, Lätis, Soomes, Venemaal, Norras, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Loomingus tegeleb peamiselt kontseptuaalse ja protsessipõhise joonistamise ja maalimisega, mille keskmes on pikaajalised protsessid, kordused ja tihedad graafilised struktuurid. Protsessile keskendumise kaudu jõuab ta tihti ka performatiivsete formaatide ning foto- ja videoteosteni.
02.07.-28.07.2025
Jenny Grönholm
Jenny Grönholm
Maarja Nurk on sündinud aastal 1987, hetkel elab ja töötab Berliinis. Nurk on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas, Greifswaldi Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Lisaks isiknäitustele Eestis on ta osalenud erinevatel grupinäitustel Eestis, Austrias, Leedus, Lätis, Soomes, Venemaal, Norras, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Loomingus tegeleb peamiselt kontseptuaalse ja protsessipõhise joonistamise ja maalimisega, mille keskmes on pikaajalised protsessid, kordused ja tihedad graafilised struktuurid. Protsessile keskendumise kaudu jõuab ta tihti ka performatiivsete formaatide ning foto- ja videoteosteni.
Jenny Grönholm (1988) tegutseb peamiselt maalikunstnikuna ning kujutab oma teostel argiseid motiive loomadest ja inimestest oma elus. Muidu helged päevapildid on looritatud vankumatult nukrameelsesse koloriiti, mis muudab need vaatajale justkui kättesaamatuks ning ebausaldatavaks. Nii mõjuvad stseenid tema maalidel pigem esilekerkivate mälupiltide kui reaalsete olukordadena. Sageli koonduvad tööd seeriateks, kus üks ja sama motiiv kordub, rõhutades veelgi ajalist ebamäärasust ning väljapääsmatust unenäolisest olukorrast. Kummastavalt üksluine igapäevaelu pole Grönholmi maalides lõppkokkuvõttes ängistav, sest korduvuse aktsepteerimisel saabub ka hell rahu. Jenny Grönholm on omandanud bakalaureuse kraadi Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonnas ning magistrikraadi samas installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Ta on osalenud isik- ja grupinäitustel Eestis ja välismaal. Praegu jagab ta oma aega Virtsu ja Tallinna vahel, tegeledes loomingu ning metskitsede vaatlemisega.
30.07.-25.08.2025
Al Paldrok
Al Paldrok
Maarja Nurk on sündinud aastal 1987, hetkel elab ja töötab Berliinis. Nurk on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas, Greifswaldi Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Lisaks isiknäitustele Eestis on ta osalenud erinevatel grupinäitustel Eestis, Austrias, Leedus, Lätis, Soomes, Venemaal, Norras, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Loomingus tegeleb peamiselt kontseptuaalse ja protsessipõhise joonistamise ja maalimisega, mille keskmes on pikaajalised protsessid, kordused ja tihedad graafilised struktuurid. Protsessile keskendumise kaudu jõuab ta tihti ka performatiivsete formaatide ning foto- ja videoteosteni.
27.08.-22.09.2025
Juss Heinsalu & Kim Morgan (CA)
Juss Heinsalu & Kim Morgan (CA)
Maarja Nurk on sündinud aastal 1987, hetkel elab ja töötab Berliinis. Nurk on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas, Greifswaldi Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Lisaks isiknäitustele Eestis on ta osalenud erinevatel grupinäitustel Eestis, Austrias, Leedus, Lätis, Soomes, Venemaal, Norras, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Loomingus tegeleb peamiselt kontseptuaalse ja protsessipõhise joonistamise ja maalimisega, mille keskmes on pikaajalised protsessid, kordused ja tihedad graafilised struktuurid. Protsessile keskendumise kaudu jõuab ta tihti ka performatiivsete formaatide ning foto- ja videoteosteni.
24.09.-20.10.2025
Tallinna Fotokuu
Tallinna Fotokuu
Maarja Nurk on sündinud aastal 1987, hetkel elab ja töötab Berliinis. Nurk on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas, Greifswaldi Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Lisaks isiknäitustele Eestis on ta osalenud erinevatel grupinäitustel Eestis, Austrias, Leedus, Lätis, Soomes, Venemaal, Norras, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Loomingus tegeleb peamiselt kontseptuaalse ja protsessipõhise joonistamise ja maalimisega, mille keskmes on pikaajalised protsessid, kordused ja tihedad graafilised struktuurid. Protsessile keskendumise kaudu jõuab ta tihti ka performatiivsete formaatide ning foto- ja videoteosteni.
22.10.-17.11.2025
Danel Ülper & Hedi Kuhi
Danel Ülper & Hedi Kuhi
Maarja Nurk on sündinud aastal 1987, hetkel elab ja töötab Berliinis. Nurk on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas, Greifswaldi Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Lisaks isiknäitustele Eestis on ta osalenud erinevatel grupinäitustel Eestis, Austrias, Leedus, Lätis, Soomes, Venemaal, Norras, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Loomingus tegeleb peamiselt kontseptuaalse ja protsessipõhise joonistamise ja maalimisega, mille keskmes on pikaajalised protsessid, kordused ja tihedad graafilised struktuurid. Protsessile keskendumise kaudu jõuab ta tihti ka performatiivsete formaatide ning foto- ja videoteosteni.
19.11.-15.12.2025
Sandra Sirp
Sandra Sirp
Maarja Nurk on sündinud aastal 1987, hetkel elab ja töötab Berliinis. Nurk on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas, Greifswaldi Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Lisaks isiknäitustele Eestis on ta osalenud erinevatel grupinäitustel Eestis, Austrias, Leedus, Lätis, Soomes, Venemaal, Norras, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Loomingus tegeleb peamiselt kontseptuaalse ja protsessipõhise joonistamise ja maalimisega, mille keskmes on pikaajalised protsessid, kordused ja tihedad graafilised struktuurid. Protsessile keskendumise kaudu jõuab ta tihti ka performatiivsete formaatide ning foto- ja videoteosteni.
17.12.-12.01.2026
Tuomas Lehtomaa (FI) & Petra Vehviläinen (FI)
Tuomas Lehtomaa (FI) & Petra Vehviläinen (FI)
Maarja Nurk on sündinud aastal 1987, hetkel elab ja töötab Berliinis. Nurk on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas, Greifswaldi Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Lisaks isiknäitustele Eestis on ta osalenud erinevatel grupinäitustel Eestis, Austrias, Leedus, Lätis, Soomes, Venemaal, Norras, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Loomingus tegeleb peamiselt kontseptuaalse ja protsessipõhise joonistamise ja maalimisega, mille keskmes on pikaajalised protsessid, kordused ja tihedad graafilised struktuurid. Protsessile keskendumise kaudu jõuab ta tihti ka performatiivsete formaatide ning foto- ja videoteosteni.
hobusepea galerii
˅
draakoni galerii
˄
SAMURAI HORISONT
Madlen Hirtentreu
X
Kolmapäeval, 5. märtsil 2025 kell 18.00 avab Madlen Hirtentreu Draakoni galeriis isiknäituse „Samurai horisont“. Näitus jääb avatuks 29. märtsini.
aeglane ja kiire
rahu ja ahnus
graatsia ja kiirus
muld ja õhk
Küla Teletups, kes kujundas end aegunud vanade metsauskumiste järgi, satub seikluslikule karussellisõidule.
Osades: Puidust Ronda, Kujutletav palgamõrvar Varju Koer (orig: Ghost Dog), tugiavatarid magnetXreme & Delfiinide Rõõm, ikoon Mõõkmets, Naiivne Teletups, Piraatluik jt.
Tunnusmeloodia: Umut Özcan, Sami Baha
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Konesko Autotarvik.
Kunstnik tänab: Jaan August Viirand, Mart Kuusk, Konesko, Mart Hirtentreu, Johanna Ruukholm, Karmo Järv, Maarja Tõnisson, Adelle-Kristelle Lehtorg, EKA Keraamika, Ahto Härm, Gert Marmor, Villu Mustkivi, Jaanus Korka, Rünno Mander, Andres Juul, Anita Kremm, Umut Özcan, Sami Baha.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Madlen Hirtentreu (1993) on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri ja kohaspetsiifilisi installatsioone. Tal on omandanud bakalaureusekraadi Milano Disainiinstituudis (Instituto Europeo di Design’is) visuaalse kommunikatsiooni erialal ning magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias skulptuuris ja installatsioonikunstis. Hetkel täiendab end ehte- ja sepakunsti alal.
Hirtentreu loomingu jõukeskmeks on mälestused, ajalugu ja materiaalsuse uurimine, mille abil ta hajutab piire arheoloogia, spekulatiivse fiktsiooni ja tööstusesteetika vahel. Need skulptuurid ja installatsioonid võivad olla nii ajaloolised väljakaevamised kui ka oletuslikud tulevikunägemused. Tema tööd viitavad sageli puudumisele või kadunud kohalolule. Teostes kohtab tihti kummituslikke, hübriidseid ja fragmentaarseid kehi või mahajäetud struktuure, mis toovad esile tunde, et midagi on kunagi olemas olnud, kuid ei eksisteeri enam täielikult.
Hirtentreu pakub alternatiivset vaadet ajaloole, nähes seda mitte kui fikseeritud minevikku, vaid kui pidevas tõlgendamises olevat protsessi. Ta käsitleb objekte ja materjale kui tundmatu tuleviku fossiile.
31.03.-26.04.2025
Tiiu Kirsipuu
Tiiu Kirsipuu
Madlen Hirtentreu (1993) on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri ja kohaspetsiifilisi installatsioone. Tal on omandanud bakalaureusekraadi Milano Disainiinstituudis (Instituto Europeo di Design’is) visuaalse kommunikatsiooni erialal ning magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias skulptuuris ja installatsioonikunstis. Hetkel täiendab end ehte- ja sepakunsti alal.
Hirtentreu loomingu jõukeskmeks on mälestused, ajalugu ja materiaalsuse uurimine, mille abil ta hajutab piire arheoloogia, spekulatiivse fiktsiooni ja tööstusesteetika vahel. Need skulptuurid ja installatsioonid võivad olla nii ajaloolised väljakaevamised kui ka oletuslikud tulevikunägemused. Tema tööd viitavad sageli puudumisele või kadunud kohalolule. Teostes kohtab tihti kummituslikke, hübriidseid ja fragmentaarseid kehi või mahajäetud struktuure, mis toovad esile tunde, et midagi on kunagi olemas olnud, kuid ei eksisteeri enam täielikult.
Hirtentreu pakub alternatiivset vaadet ajaloole, nähes seda mitte kui fikseeritud minevikku, vaid kui pidevas tõlgendamises olevat protsessi. Ta käsitleb objekte ja materjale kui tundmatu tuleviku fossiile.
28.04.-24.05.2025
Marje Üksine
Marje Üksine
Madlen Hirtentreu (1993) on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri ja kohaspetsiifilisi installatsioone. Tal on omandanud bakalaureusekraadi Milano Disainiinstituudis (Instituto Europeo di Design’is) visuaalse kommunikatsiooni erialal ning magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias skulptuuris ja installatsioonikunstis. Hetkel täiendab end ehte- ja sepakunsti alal.
Hirtentreu loomingu jõukeskmeks on mälestused, ajalugu ja materiaalsuse uurimine, mille abil ta hajutab piire arheoloogia, spekulatiivse fiktsiooni ja tööstusesteetika vahel. Need skulptuurid ja installatsioonid võivad olla nii ajaloolised väljakaevamised kui ka oletuslikud tulevikunägemused. Tema tööd viitavad sageli puudumisele või kadunud kohalolule. Teostes kohtab tihti kummituslikke, hübriidseid ja fragmentaarseid kehi või mahajäetud struktuure, mis toovad esile tunde, et midagi on kunagi olemas olnud, kuid ei eksisteeri enam täielikult.
Hirtentreu pakub alternatiivset vaadet ajaloole, nähes seda mitte kui fikseeritud minevikku, vaid kui pidevas tõlgendamises olevat protsessi. Ta käsitleb objekte ja materjale kui tundmatu tuleviku fossiile.
26.05.-28.06.2025
Marleen Suvi
Marleen Suvi
Madlen Hirtentreu (1993) on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri ja kohaspetsiifilisi installatsioone. Tal on omandanud bakalaureusekraadi Milano Disainiinstituudis (Instituto Europeo di Design’is) visuaalse kommunikatsiooni erialal ning magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias skulptuuris ja installatsioonikunstis. Hetkel täiendab end ehte- ja sepakunsti alal.
Hirtentreu loomingu jõukeskmeks on mälestused, ajalugu ja materiaalsuse uurimine, mille abil ta hajutab piire arheoloogia, spekulatiivse fiktsiooni ja tööstusesteetika vahel. Need skulptuurid ja installatsioonid võivad olla nii ajaloolised väljakaevamised kui ka oletuslikud tulevikunägemused. Tema tööd viitavad sageli puudumisele või kadunud kohalolule. Teostes kohtab tihti kummituslikke, hübriidseid ja fragmentaarseid kehi või mahajäetud struktuure, mis toovad esile tunde, et midagi on kunagi olemas olnud, kuid ei eksisteeri enam täielikult.
Hirtentreu pakub alternatiivset vaadet ajaloole, nähes seda mitte kui fikseeritud minevikku, vaid kui pidevas tõlgendamises olevat protsessi. Ta käsitleb objekte ja materjale kui tundmatu tuleviku fossiile.
Marleen Suvi (1998) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna maali erialal (2020) ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti erialal. Peamiselt otsib ta põimunud kohti keha, inimhinge ja universumi vahel. Kirjutades haikusid, mõtiskleb ta alateadvusest esile kerkinud sõnakõlksude üle, mis vahel tunduvad olevat kellegi teise omad. Oluliseks materjaliks on klaas kui ka õli lõuendil. Hiljuti on ta osalenud näitustel „Et keha ei unustaks“ Vent Space Projektiruumis (2021) ning „Ühine mõõt“ Haapsalu linnagaleriis (2019).
30.06.-26.07.2025
Liisa Kruusmägi
Liisa Kruusmägi
Madlen Hirtentreu (1993) on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri ja kohaspetsiifilisi installatsioone. Tal on omandanud bakalaureusekraadi Milano Disainiinstituudis (Instituto Europeo di Design’is) visuaalse kommunikatsiooni erialal ning magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias skulptuuris ja installatsioonikunstis. Hetkel täiendab end ehte- ja sepakunsti alal.
Hirtentreu loomingu jõukeskmeks on mälestused, ajalugu ja materiaalsuse uurimine, mille abil ta hajutab piire arheoloogia, spekulatiivse fiktsiooni ja tööstusesteetika vahel. Need skulptuurid ja installatsioonid võivad olla nii ajaloolised väljakaevamised kui ka oletuslikud tulevikunägemused. Tema tööd viitavad sageli puudumisele või kadunud kohalolule. Teostes kohtab tihti kummituslikke, hübriidseid ja fragmentaarseid kehi või mahajäetud struktuure, mis toovad esile tunde, et midagi on kunagi olemas olnud, kuid ei eksisteeri enam täielikult.
Hirtentreu pakub alternatiivset vaadet ajaloole, nähes seda mitte kui fikseeritud minevikku, vaid kui pidevas tõlgendamises olevat protsessi. Ta käsitleb objekte ja materjale kui tundmatu tuleviku fossiile.
Liisa Kruusmägi on sündinud Tallinnas 1988. aastal. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse astmes maali ja lõpetas joonistamise magistrantuuri 2013. aastal. Kruusmägi on täiendanud ennast Rhode Island Schools of Design’s ja osalenud residentuuri programmides Vancouveris James Black gallery’s, AIRY’s ja Yosugas Jaapanis ja Kitokia Grafika risotrüki stuudios Leedus. Tema isikunäituseid on toimunud Portugalis, Rootsis, Kanadas, Jaapanis, USAs, Leedus, Lätis, Saksamaal ja Eestis. Lisaks sellele on ta osalenud grupinäitustel ka Londonis, Berliinis, Slovakkias, Itaalias, Soomes ja Venemaal. Liisa Kruusmägi on vabakutseline kunstnik, kes kasutab peamiselt maali ja joonistamise meediumit ning töötab illustraatorina. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2013.
28.07.-23.08.2025
Mari-Leen Kiipli
Mari-Leen Kiipli
Madlen Hirtentreu (1993) on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri ja kohaspetsiifilisi installatsioone. Tal on omandanud bakalaureusekraadi Milano Disainiinstituudis (Instituto Europeo di Design’is) visuaalse kommunikatsiooni erialal ning magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias skulptuuris ja installatsioonikunstis. Hetkel täiendab end ehte- ja sepakunsti alal.
Hirtentreu loomingu jõukeskmeks on mälestused, ajalugu ja materiaalsuse uurimine, mille abil ta hajutab piire arheoloogia, spekulatiivse fiktsiooni ja tööstusesteetika vahel. Need skulptuurid ja installatsioonid võivad olla nii ajaloolised väljakaevamised kui ka oletuslikud tulevikunägemused. Tema tööd viitavad sageli puudumisele või kadunud kohalolule. Teostes kohtab tihti kummituslikke, hübriidseid ja fragmentaarseid kehi või mahajäetud struktuure, mis toovad esile tunde, et midagi on kunagi olemas olnud, kuid ei eksisteeri enam täielikult.
Hirtentreu pakub alternatiivset vaadet ajaloole, nähes seda mitte kui fikseeritud minevikku, vaid kui pidevas tõlgendamises olevat protsessi. Ta käsitleb objekte ja materjale kui tundmatu tuleviku fossiile.
Mari-Leen Kiipli (1988) loob fotosid, videoid ja installatsioone, mis keskenduvad peamiselt ruumide ja situatsioonide sõnastamata, tunnetuslikele omadustele. Tähelepaneliku vaataja, uitaja ja uurijana on ta loonud oma kaemusliku versiooni sellistest žanritest nagu loodusdokumentaal, spordiülekanne või loodusfoto, vastandudes meedias levinud narratiivipõhisele kujutusviisile. Seejuures huvitavad teda vanad müüdid ja lood tänapäeva kontekstis, näiteks maailma lõpu müüt või erinevate taimede kasutus ja mõju ning läbi nende lugude uurib ta inimese suhet loodusega. Mari-Leen Kiipli on õppinud fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias ning Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, käinud vahetusõpingutel Viinis ning praegu elab ja töötab Tallinnas.
25.08.-20.09.2025
Hedi Jaansoo & Juliana Lindenhofer (AT)
Hedi Jaansoo & Juliana Lindenhofer (AT)
Madlen Hirtentreu (1993) on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri ja kohaspetsiifilisi installatsioone. Tal on omandanud bakalaureusekraadi Milano Disainiinstituudis (Instituto Europeo di Design’is) visuaalse kommunikatsiooni erialal ning magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias skulptuuris ja installatsioonikunstis. Hetkel täiendab end ehte- ja sepakunsti alal.
Hirtentreu loomingu jõukeskmeks on mälestused, ajalugu ja materiaalsuse uurimine, mille abil ta hajutab piire arheoloogia, spekulatiivse fiktsiooni ja tööstusesteetika vahel. Need skulptuurid ja installatsioonid võivad olla nii ajaloolised väljakaevamised kui ka oletuslikud tulevikunägemused. Tema tööd viitavad sageli puudumisele või kadunud kohalolule. Teostes kohtab tihti kummituslikke, hübriidseid ja fragmentaarseid kehi või mahajäetud struktuure, mis toovad esile tunde, et midagi on kunagi olemas olnud, kuid ei eksisteeri enam täielikult.
Hirtentreu pakub alternatiivset vaadet ajaloole, nähes seda mitte kui fikseeritud minevikku, vaid kui pidevas tõlgendamises olevat protsessi. Ta käsitleb objekte ja materjale kui tundmatu tuleviku fossiile.
Hedi Jaansoo (1989) on kunstnik ja fotograaf, elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2018), fotograafia osakonna (BA, 2014) ning õppinud Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias Norras (2021/13). Ta töötab enamasti väikeste ja õrnade asjade, lillede, ebakindluste, tunnetuste ja tundlikkustega. Oma hiljutises praktikas kombineerib fotograafiat, tekstiile ja savi, mittefunktsionaalseid ehteid, lõpetamata mõtteid ja muutlikke otsuseid, igatsusi ja konfliktseid ihasid.
22.09.-18.10.2025
Ron Verlin
Ron Verlin
Madlen Hirtentreu (1993) on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri ja kohaspetsiifilisi installatsioone. Tal on omandanud bakalaureusekraadi Milano Disainiinstituudis (Instituto Europeo di Design’is) visuaalse kommunikatsiooni erialal ning magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias skulptuuris ja installatsioonikunstis. Hetkel täiendab end ehte- ja sepakunsti alal.
Hirtentreu loomingu jõukeskmeks on mälestused, ajalugu ja materiaalsuse uurimine, mille abil ta hajutab piire arheoloogia, spekulatiivse fiktsiooni ja tööstusesteetika vahel. Need skulptuurid ja installatsioonid võivad olla nii ajaloolised väljakaevamised kui ka oletuslikud tulevikunägemused. Tema tööd viitavad sageli puudumisele või kadunud kohalolule. Teostes kohtab tihti kummituslikke, hübriidseid ja fragmentaarseid kehi või mahajäetud struktuure, mis toovad esile tunde, et midagi on kunagi olemas olnud, kuid ei eksisteeri enam täielikult.
Hirtentreu pakub alternatiivset vaadet ajaloole, nähes seda mitte kui fikseeritud minevikku, vaid kui pidevas tõlgendamises olevat protsessi. Ta käsitleb objekte ja materjale kui tundmatu tuleviku fossiile.
20.10.-15.11.2025
Tanel Rander
Tanel Rander
Madlen Hirtentreu (1993) on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri ja kohaspetsiifilisi installatsioone. Tal on omandanud bakalaureusekraadi Milano Disainiinstituudis (Instituto Europeo di Design’is) visuaalse kommunikatsiooni erialal ning magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias skulptuuris ja installatsioonikunstis. Hetkel täiendab end ehte- ja sepakunsti alal.
Hirtentreu loomingu jõukeskmeks on mälestused, ajalugu ja materiaalsuse uurimine, mille abil ta hajutab piire arheoloogia, spekulatiivse fiktsiooni ja tööstusesteetika vahel. Need skulptuurid ja installatsioonid võivad olla nii ajaloolised väljakaevamised kui ka oletuslikud tulevikunägemused. Tema tööd viitavad sageli puudumisele või kadunud kohalolule. Teostes kohtab tihti kummituslikke, hübriidseid ja fragmentaarseid kehi või mahajäetud struktuure, mis toovad esile tunde, et midagi on kunagi olemas olnud, kuid ei eksisteeri enam täielikult.
Hirtentreu pakub alternatiivset vaadet ajaloole, nähes seda mitte kui fikseeritud minevikku, vaid kui pidevas tõlgendamises olevat protsessi. Ta käsitleb objekte ja materjale kui tundmatu tuleviku fossiile.
Tanel Rander (1980) on kunstnik, kuraator ja kirjanik (kasutab ka pseudonüümi chaneldior), kelle loominguline tegevus jaguneb keele ja psühholoogia tasandil toimivateks eksperimentaalseteks, performatiivseteks praktikateks ning kriitiliseks Ida-Euroopa diskursuse ja dekoloniaalsusega seotud uurimuseks. Randeri loomingu mõtteline keskpunkt on subjektiivsuse ning seda kujundava sisemise ja välise surve vaheline pinge. Rander on töötanud juristi ja advokaadina, alates 2009. aastast vabakutseline kunstnik. 2018. aastal avas ta Valgas projektiruumi Brīvības galerija.
17.11.-13.12.2025
Kirke Kangro
Kirke Kangro
Madlen Hirtentreu (1993) on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri ja kohaspetsiifilisi installatsioone. Tal on omandanud bakalaureusekraadi Milano Disainiinstituudis (Instituto Europeo di Design’is) visuaalse kommunikatsiooni erialal ning magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias skulptuuris ja installatsioonikunstis. Hetkel täiendab end ehte- ja sepakunsti alal.
Hirtentreu loomingu jõukeskmeks on mälestused, ajalugu ja materiaalsuse uurimine, mille abil ta hajutab piire arheoloogia, spekulatiivse fiktsiooni ja tööstusesteetika vahel. Need skulptuurid ja installatsioonid võivad olla nii ajaloolised väljakaevamised kui ka oletuslikud tulevikunägemused. Tema tööd viitavad sageli puudumisele või kadunud kohalolule. Teostes kohtab tihti kummituslikke, hübriidseid ja fragmentaarseid kehi või mahajäetud struktuure, mis toovad esile tunde, et midagi on kunagi olemas olnud, kuid ei eksisteeri enam täielikult.
Hirtentreu pakub alternatiivset vaadet ajaloole, nähes seda mitte kui fikseeritud minevikku, vaid kui pidevas tõlgendamises olevat protsessi. Ta käsitleb objekte ja materjale kui tundmatu tuleviku fossiile.
Kirke Kangro töötab installatsiooni, skulptuuri, video ja performatiivsete teostega, mille tulemeid iseloomustab selgelt välja puhastatud metafoorika. Installatiivsetes töödes kasutab ta minimalistlikke ja mõneti lüürilisi vahendeid ruumiolukordade analüüsimiseks ja paradokside väljamängimiseks. Tema praktika keskendub kontseptuaalsete materjalide keelele ja tähenduse ehitamisele – otsides inimliku kujutlusvõime piire ja laienedes universaalsetele ideedele keskkonna ja eksistentsi üle. Ta on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ning vabade kunstide dekaanina.
15.12.-10.01.2026
Art Allmägi
Art Allmägi
Madlen Hirtentreu (1993) on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri ja kohaspetsiifilisi installatsioone. Tal on omandanud bakalaureusekraadi Milano Disainiinstituudis (Instituto Europeo di Design’is) visuaalse kommunikatsiooni erialal ning magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias skulptuuris ja installatsioonikunstis. Hetkel täiendab end ehte- ja sepakunsti alal.
Hirtentreu loomingu jõukeskmeks on mälestused, ajalugu ja materiaalsuse uurimine, mille abil ta hajutab piire arheoloogia, spekulatiivse fiktsiooni ja tööstusesteetika vahel. Need skulptuurid ja installatsioonid võivad olla nii ajaloolised väljakaevamised kui ka oletuslikud tulevikunägemused. Tema tööd viitavad sageli puudumisele või kadunud kohalolule. Teostes kohtab tihti kummituslikke, hübriidseid ja fragmentaarseid kehi või mahajäetud struktuure, mis toovad esile tunde, et midagi on kunagi olemas olnud, kuid ei eksisteeri enam täielikult.
Hirtentreu pakub alternatiivset vaadet ajaloole, nähes seda mitte kui fikseeritud minevikku, vaid kui pidevas tõlgendamises olevat protsessi. Ta käsitleb objekte ja materjale kui tundmatu tuleviku fossiile.
Art Allmägi (1983) on skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud skulptuuri Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA, 2008) ja Eesti Kunstiakadeemias (MA, 2011). Allmägi näituseprojekte iseloomustab temaatiline seriaalsus. Käesolevas näituseseerias uurib autor koostööl põhinevat loomingut. Eelnevad näituseseeriad on olnud Vene-temaatilised ning jutustuse kesksed
HOBUSEPEA
GALERII
Avatud
E, K-P 11.00–18.00
Hobusepea 2, Tallinn, 10133
DRAAKONI
GALERII
Avatud
E-R 11.00–18.00
L 11.00-17.00
Pikk 18, Tallinn, 10133
telefon: +372 6 464 110
e-mail:
e-mail:
