27. mail 2025 kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Danel Kahari isiknäitus „Vanamees ja lumehelbeke“. Näitus jääb avatuks 30. juunini.
Igal õhtul vaatasid vanavanemad televiisorist uudiseid. Vanaisa (ta oli ise sõjas osalenud) oli seejuures väga sõnakas ning kommenteeris kõike. Üldine toon oli läbinisti pessimistlik. Uudiste keskmes oli Tšetšeenia sõda. Peamiselt oli vanaisa poolt välja hõigatud kommentaaride sisu selles, et Venemaa ei muutu kunagi ja Eesti vabadus ripub juuksekarva otsas. Ja kui tuumapomm Eestisse visatakse, siis need kes ellu jäävad, ei pääse, vaid viiakse Siberisse. Minu jaoks muutus see atmosfäär kiiresti liiga süngeks ja ma hakkasin telekatuba vältima.
Toa uks oli aga alati lahti. Mäletan lõputut vaatepilti, kus uudisteankur kannab surmtõsisel toonil uudiseid ette ja kaks tumedat figuuri truult ekraani ees seda vaatavad.
Järgmise sammuna hakkasin end uudiste ajaks peitma wc-sse. Wc asus välikoridoris ja külmematel perioodidel oli oht, et torud lähevad seal jäässe. Vastumeetmena oli vanaisa leiutanud sinna punase lambipirni, mis tootis tohutut soojust ja rippus torude külge mässituna juhtme küljes. Kui lamp põles, siis oli kogu wc interjöör kaetud punase filtriga. Seal punases valguses end peites tundsin lapsena hirmu ja ärevuse segust tunnet. See tunne tekitas minus eksistentsiaalse paanika, mille sisuks oli taipamine, et turvatunne on vaid illusioon. Kogu uudistesaaga tipnes Venemaa presidendivalimistega aastal 2000. Telekatoast kostus vanaisa läbinisti veendunud toonil kõlanud kommentaar: „Kui Putin saab presidendiks, siis on Eestiga kõik“.
Danel Kahar
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Jenny Grönholm (1988) tegutseb peamiselt maalikunstnikuna ning kujutab oma teostel argiseid motiive loomadest ja inimestest oma elus. Muidu helged päevapildid on looritatud vankumatult nukrameelsesse koloriiti, mis muudab need vaatajale justkui kättesaamatuks ning ebausaldatavaks. Nii mõjuvad stseenid tema maalidel pigem esilekerkivate mälupiltide kui reaalsete olukordadena. Sageli koonduvad tööd seeriateks, kus üks ja sama motiiv kordub, rõhutades veelgi ajalist ebamäärasust ning väljapääsmatust unenäolisest olukorrast. Kummastavalt üksluine igapäevaelu pole Grönholmi maalides lõppkokkuvõttes ängistav, sest korduvuse aktsepteerimisel saabub ka hell rahu. Jenny Grönholm on omandanud bakalaureuse kraadi Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonnas ning magistrikraadi samas installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Ta on osalenud isik- ja grupinäitustel Eestis ja välismaal. Praegu jagab ta oma aega Virtsu ja Tallinna vahel, tegeledes loomingu ning metskitsede vaatlemisega.
Teisipäeval, 27. mail 2025 kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Marleen Suve isiknäitus „Vesi, rohelus ja ilus nägu“. Näituse Kuraator on Kerly Ritval.
Näituse pealkiri on inspireeritud pärsia sufi ja õpetlase Abu Nuʿaym al-Isfahanile (948–1038 pKr) tihti omistatud ütlusest: „Kolm asja siin maailmas aitavad kurbusest üle saada: vesi, rohelus ja ilus nägu“.
Lausest tõugatuna otsib kunstnik neile sõnadele tähendust. Koraan ütleb, et kõik loodu on tehtud veest, rohelus tähistab paradiisi ja õndsuse jõudmist ning inimese nägu jumala peegeldust inimesest.
Näitus on omamoodi rännak paradiisini enese sees ja pühendus kallile inimesele – suplus sõpruse, sentimentaalsuse, mälu ja mälestuste, unistamise, unelemise ja unustamise keskel.
Kerly Ritval (1996) on Kanuti Gildi SAALi projektijuht ja vabakutseline visuaalkunsti kuraator ja kunstikriitik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppe ja kuraatori õppe eriala magistriõppe. Kuraatoripraktikas peab ta oluliseks lähedast koostööd kunstnikuga ja koostöös idee välja puhastamist. Teda huvitab laiemalt inimese keha ja kehalisus ning sellega seonduvad sotsiaalsed tõlgendused, mõõtmed ning stereotüüpide murdmised. Tema hiljutised kuraatoritööd on „Sissepääs mitte igaühele”, Lisette Lepik ja Brenda Purtsak, Hobusepea galerii (2024), „Hair in my mouth“, Nele Tiidelepa soolo-performance Margot Sameli galeriis New York’is (2023) ja „Iga inimene on sündides kildudena laiali“ (kaaskuraator Mikk Lahesalu), Eesti Kujurite Ühenduse näitus ARS Kunstilinnaku projektiruumis (2023).
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Tehniline tugi: Erik Liiv
Toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Põhjala
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Liisa Kruusmägi on sündinud Tallinnas 1988. aastal. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse astmes maali ja lõpetas joonistamise magistrantuuri 2013. aastal. Kruusmägi on täiendanud ennast Rhode Island Schools of Design’s ja osalenud residentuuri programmides Vancouveris James Black gallery’s, AIRY’s ja Yosugas Jaapanis ja Kitokia Grafika risotrüki stuudios Leedus. Tema isikunäituseid on toimunud Portugalis, Rootsis, Kanadas, Jaapanis, USAs, Leedus, Lätis, Saksamaal ja Eestis. Lisaks sellele on ta osalenud grupinäitustel ka Londonis, Berliinis, Slovakkias, Itaalias, Soomes ja Venemaal. Liisa Kruusmägi on vabakutseline kunstnik, kes kasutab peamiselt maali ja joonistamise meediumit ning töötab illustraatorina. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2013.
Mari-Leen Kiipli (1988) loob fotosid, videoid ja installatsioone, mis keskenduvad peamiselt ruumide ja situatsioonide sõnastamata, tunnetuslikele omadustele. Tähelepaneliku vaataja, uitaja ja uurijana on ta loonud oma kaemusliku versiooni sellistest žanritest nagu loodusdokumentaal, spordiülekanne või loodusfoto, vastandudes meedias levinud narratiivipõhisele kujutusviisile. Seejuures huvitavad teda vanad müüdid ja lood tänapäeva kontekstis, näiteks maailma lõpu müüt või erinevate taimede kasutus ja mõju ning läbi nende lugude uurib ta inimese suhet loodusega. Mari-Leen Kiipli on õppinud fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias ning Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, käinud vahetusõpingutel Viinis ning praegu elab ja töötab Tallinnas.
Hedi Jaansoo (1989) on kunstnik ja fotograaf, elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2018), fotograafia osakonna (BA, 2014) ning õppinud Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias Norras (2021/13). Ta töötab enamasti väikeste ja õrnade asjade, lillede, ebakindluste, tunnetuste ja tundlikkustega. Oma hiljutises praktikas kombineerib fotograafiat, tekstiile ja savi, mittefunktsionaalseid ehteid, lõpetamata mõtteid ja muutlikke otsuseid, igatsusi ja konfliktseid ihasid.
Tanel Rander (1980) on kunstnik, kuraator ja kirjanik (kasutab ka pseudonüümi chaneldior), kelle loominguline tegevus jaguneb keele ja psühholoogia tasandil toimivateks eksperimentaalseteks, performatiivseteks praktikateks ning kriitiliseks Ida-Euroopa diskursuse ja dekoloniaalsusega seotud uurimuseks. Randeri loomingu mõtteline keskpunkt on subjektiivsuse ning seda kujundava sisemise ja välise surve vaheline pinge. Rander on töötanud juristi ja advokaadina, alates 2009. aastast vabakutseline kunstnik. 2018. aastal avas ta Valgas projektiruumi Brīvības galerija.
Kirke Kangro töötab installatsiooni, skulptuuri, video ja performatiivsete teostega, mille tulemeid iseloomustab selgelt välja puhastatud metafoorika. Installatiivsetes töödes kasutab ta minimalistlikke ja mõneti lüürilisi vahendeid ruumiolukordade analüüsimiseks ja paradokside väljamängimiseks. Tema praktika keskendub kontseptuaalsete materjalide keelele ja tähenduse ehitamisele – otsides inimliku kujutlusvõime piire ja laienedes universaalsetele ideedele keskkonna ja eksistentsi üle. Ta on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ning vabade kunstide dekaanina.
Art Allmägi (1983) on skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud skulptuuri Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA, 2008) ja Eesti Kunstiakadeemias (MA, 2011). Allmägi näituseprojekte iseloomustab temaatiline seriaalsus. Käesolevas näituseseerias uurib autor koostööl põhinevat loomingut. Eelnevad näituseseeriad on olnud Vene-temaatilised ning jutustuse kesksed
HOBUSEPEA
GALERII
Avatud
E, K-P 11.00–18.00
Hobusepea 2, Tallinn, 10133
DRAAKONI
GALERII
Avatud
E-R 11.00–18.00
L 11.00-17.00
Pikk 18, Tallinn, 10133
e-mail:
