LEPING
Anita Kremm
X
30. aprillil 2025 kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis EKA noore kunstniku preemia 2024 laureaadi Anita Kremmi isiknäitus „LEPING“. Näituse kuraator on Ene-Liis Semper.
Anita Kremm on lepingute teemaga tegelenud juba 2021. aastast. Sellest lähtuvalt on ta viinud läbi rea praktilisi eksperimente, mille käigus on sõlminud lepinguid väga erinevatel teemadel ja erinevates formaatides: verega allkirjastatud leping, mille käigus osapooled kohustuvad avaldama kõige vägivaldsema teo oma minevikust. Sünnipäevaleping, mille käigus kõik külalised toovad sünnipäevalapsele raamatu, mida nad kohustuvad ise kogu õhtu kohapeal lugema. Võla leping, mille käigus mõlemad osapooled lepivad kokku vastastikkuses võlgnevussuhtes, mida saab lõpetada ainult lepingus kirjeldatud teo sooritamisega või eseme loovutamisega. Ja nii edasi. Sõlmitavad lepingud on juriidiliselt korrektselt sõnastatud, seega seadusandlikult pädevad ja allkirjastatud poolte kokkuleppel. Anita enda sõnutsi on see suund tema loomingulises tegevuses justkui koroona-ajastu kaasnähe: „Tundsin, et vajan rohkem teadmisi inimesest ja tema toimimisest. Tundsin, et kõik, mida tean, on vaid pealispind“.
Seekordse näituse aluseks on leping, mille autor on sõlminud ühe vabatahtlikuga, kellele ta annab üheks ööpäevaks üle kogu oma välise identiteedi: oma korteri, oma riided, oma söömisharjumused, oma igapäevarutiinid, oma telefoni ja arvuti, kõik sotsiaalsed ja perekondlikud kontaktid.
Eksperimendi käigus salvestatud videodokument võimaldab vaatajail küsida küsimusi, nagu: Mis on mina? Mis mind defineerib? Kas mina vajab välist identiteeti, et keegi näeks, kes ta on? Või tekib mina sellesama välise kirjelduse kaudu? Mis on meie mina määravad isiklikud ja üldised kokkulepped? Jne.
Kuidas suhelda vanavanematega:
Kohtudes tõstan käed suurelt üles, nagu tahaks anda suurt kallistust, ning ütlen:
„Oooooo, privet dedulja, ooooo, privet babulja!“
(Oooo, tere vanaisa, tere vanaema!)
Kallistame esimese asjana. Neil on koer nimega Gucci ja ma ütlen talle tavaliselt Gucman (hääldus: gutšman) või ka hüüan talle: „Ooooo, Guccikaaa!“
Ta on selline koer, kes kogu aeg uriseb, aga armastusest. Annan talle harjumiseks nuusutada oma käsi ning kui ta laseb, teen pai.
Vanaema hakkab köögis toimetama, vanaisa naljatab:
„Noh, tulid jälle pensionäride kulul sööma, jah?“
Tavaliselt küsin nende käest, kuidas pensionäri elu on.
„Kак ваша пэнсионерская жизнь?“
„Kak vaša pensionerskaja žizn?“
Laua taga räägin, mis ma sel nädalal tegin ja mis ma homme teen.
Ütlen järgmist:
„Eile oli Vene Teatris proov. Näitlejad lugesid ette teksti, siis kohtusin loovjuhiga, et arutada etenduse plakatit. Plakatile tuleb kass. Ma ise tegin selle pildi“
Vene keeles kõlab see järgmiselt:
„Vtšera bõla v russkom teater repetitsõja. Aktörõ tšetali tekst. Potom ja vstretilas s dizainerom i mõ obsuždeli plakat predstovlenija. Na plakate budet koška i ja jejo sfotografirovala.“
Näitan neile seda pilti, kuna vanaemale meeldivad sellised fotod.
Minu vanaisa on kalamees, seega sööme sageli kala. Alati annan käest ka koerale paar ampsu. Kui toit on söödud, algab doominomäng. Doomino mängimine on püha tegevus. Keegi ei lahku majast ilma doominot mängimata. Mängides hoian klotse käes, nagu vanaisa. Vanaemale ja emale meeldib karbi sees hoida. Niiviisi mängimegi.
Kui on aeg lahkuda, siis kallistan neid jälle ja ütlen, et varsti näeme:
„Skoro uvidemsja!“
Lahkumiseks on õige kergem tellida Bolt, sest oleks vaja veel toidupoest läbi minna. Tavaliselt meeldib mulle minna Torupilli Selverisse.
Bolti tellides vali maksemeetodiks mu OÜ konto, mis lõpeb numbriga 5056.
Näitus jääb avatuks 25. maini 2025.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Advokaadibüroo COBALT.
Kunstnik tänab: Irina Kremm ja Vladislav Kremm, Ljudmilla ja Hariton Drajev, Jakob Juksaar, Mia Maria Rohumaa, Aksel Haagensen, Karin Allik, Eva Mari Mahhov, Ele Mall Vainomäe
Mihhail, Tõnu Hiielaid, Oliver Reimann, Anette Pärn, Mark Raidpere, Peeter Kutman, Kanuti Gildi Saali perekond, Still Frame OÜ.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Anita Kremm (1998) on kunstnik, kelle meediumiks on fotograafia, teater, film, video ja performance. Erinevate stiilide ja meediumitega töötades on tal alati konkreetne kavatsus: keskenduda inimestevahelistele suhetele, piiridele tuntud ja tundmatu ning igapäevase ja tavapäratu vahel. Igapäevaste rutiinide häirimise ja mugavustsoonide ületamise kaudu loob ta ebatavalisi hetki, provotseerib igapäevast olmet ja kutsub tuppa tundmatust. Tema teosed on publikuni jõudnud Tallinnas, Helsingis, Moskvas, Weimaris, Grazis ja Prahas; tema eksperimentaalseid lühifilme on näidatud mitmetel Euroopa festivalidel. Anita Kremmi magistritöö “Mina/Tema - dialoogis Julia Kristevaga” võitis 2024. aastal EKA Noore Kunstniku preemia.
28.05.-30.06.2025
Danel Kahar
Danel Kahar
Anita Kremm (1998) on kunstnik, kelle meediumiks on fotograafia, teater, film, video ja performance. Erinevate stiilide ja meediumitega töötades on tal alati konkreetne kavatsus: keskenduda inimestevahelistele suhetele, piiridele tuntud ja tundmatu ning igapäevase ja tavapäratu vahel. Igapäevaste rutiinide häirimise ja mugavustsoonide ületamise kaudu loob ta ebatavalisi hetki, provotseerib igapäevast olmet ja kutsub tuppa tundmatust. Tema teosed on publikuni jõudnud Tallinnas, Helsingis, Moskvas, Weimaris, Grazis ja Prahas; tema eksperimentaalseid lühifilme on näidatud mitmetel Euroopa festivalidel. Anita Kremmi magistritöö “Mina/Tema - dialoogis Julia Kristevaga” võitis 2024. aastal EKA Noore Kunstniku preemia.
02.07.-28.07.2025
Jenny Grönholm
Jenny Grönholm
Anita Kremm (1998) on kunstnik, kelle meediumiks on fotograafia, teater, film, video ja performance. Erinevate stiilide ja meediumitega töötades on tal alati konkreetne kavatsus: keskenduda inimestevahelistele suhetele, piiridele tuntud ja tundmatu ning igapäevase ja tavapäratu vahel. Igapäevaste rutiinide häirimise ja mugavustsoonide ületamise kaudu loob ta ebatavalisi hetki, provotseerib igapäevast olmet ja kutsub tuppa tundmatust. Tema teosed on publikuni jõudnud Tallinnas, Helsingis, Moskvas, Weimaris, Grazis ja Prahas; tema eksperimentaalseid lühifilme on näidatud mitmetel Euroopa festivalidel. Anita Kremmi magistritöö “Mina/Tema - dialoogis Julia Kristevaga” võitis 2024. aastal EKA Noore Kunstniku preemia.
Jenny Grönholm (1988) tegutseb peamiselt maalikunstnikuna ning kujutab oma teostel argiseid motiive loomadest ja inimestest oma elus. Muidu helged päevapildid on looritatud vankumatult nukrameelsesse koloriiti, mis muudab need vaatajale justkui kättesaamatuks ning ebausaldatavaks. Nii mõjuvad stseenid tema maalidel pigem esilekerkivate mälupiltide kui reaalsete olukordadena. Sageli koonduvad tööd seeriateks, kus üks ja sama motiiv kordub, rõhutades veelgi ajalist ebamäärasust ning väljapääsmatust unenäolisest olukorrast. Kummastavalt üksluine igapäevaelu pole Grönholmi maalides lõppkokkuvõttes ängistav, sest korduvuse aktsepteerimisel saabub ka hell rahu. Jenny Grönholm on omandanud bakalaureuse kraadi Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonnas ning magistrikraadi samas installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Ta on osalenud isik- ja grupinäitustel Eestis ja välismaal. Praegu jagab ta oma aega Virtsu ja Tallinna vahel, tegeledes loomingu ning metskitsede vaatlemisega.
30.07.-25.08.2025
Al Paldrok
Al Paldrok
Anita Kremm (1998) on kunstnik, kelle meediumiks on fotograafia, teater, film, video ja performance. Erinevate stiilide ja meediumitega töötades on tal alati konkreetne kavatsus: keskenduda inimestevahelistele suhetele, piiridele tuntud ja tundmatu ning igapäevase ja tavapäratu vahel. Igapäevaste rutiinide häirimise ja mugavustsoonide ületamise kaudu loob ta ebatavalisi hetki, provotseerib igapäevast olmet ja kutsub tuppa tundmatust. Tema teosed on publikuni jõudnud Tallinnas, Helsingis, Moskvas, Weimaris, Grazis ja Prahas; tema eksperimentaalseid lühifilme on näidatud mitmetel Euroopa festivalidel. Anita Kremmi magistritöö “Mina/Tema - dialoogis Julia Kristevaga” võitis 2024. aastal EKA Noore Kunstniku preemia.
27.08.-22.09.2025
Juss Heinsalu & Kim Morgan (CA)
Juss Heinsalu & Kim Morgan (CA)
Anita Kremm (1998) on kunstnik, kelle meediumiks on fotograafia, teater, film, video ja performance. Erinevate stiilide ja meediumitega töötades on tal alati konkreetne kavatsus: keskenduda inimestevahelistele suhetele, piiridele tuntud ja tundmatu ning igapäevase ja tavapäratu vahel. Igapäevaste rutiinide häirimise ja mugavustsoonide ületamise kaudu loob ta ebatavalisi hetki, provotseerib igapäevast olmet ja kutsub tuppa tundmatust. Tema teosed on publikuni jõudnud Tallinnas, Helsingis, Moskvas, Weimaris, Grazis ja Prahas; tema eksperimentaalseid lühifilme on näidatud mitmetel Euroopa festivalidel. Anita Kremmi magistritöö “Mina/Tema - dialoogis Julia Kristevaga” võitis 2024. aastal EKA Noore Kunstniku preemia.
24.09.-20.10.2025
Tallinna Fotokuu
Tallinna Fotokuu
Anita Kremm (1998) on kunstnik, kelle meediumiks on fotograafia, teater, film, video ja performance. Erinevate stiilide ja meediumitega töötades on tal alati konkreetne kavatsus: keskenduda inimestevahelistele suhetele, piiridele tuntud ja tundmatu ning igapäevase ja tavapäratu vahel. Igapäevaste rutiinide häirimise ja mugavustsoonide ületamise kaudu loob ta ebatavalisi hetki, provotseerib igapäevast olmet ja kutsub tuppa tundmatust. Tema teosed on publikuni jõudnud Tallinnas, Helsingis, Moskvas, Weimaris, Grazis ja Prahas; tema eksperimentaalseid lühifilme on näidatud mitmetel Euroopa festivalidel. Anita Kremmi magistritöö “Mina/Tema - dialoogis Julia Kristevaga” võitis 2024. aastal EKA Noore Kunstniku preemia.
22.10.-17.11.2025
Danel Ülper & Hedi Kuhi
Danel Ülper & Hedi Kuhi
Anita Kremm (1998) on kunstnik, kelle meediumiks on fotograafia, teater, film, video ja performance. Erinevate stiilide ja meediumitega töötades on tal alati konkreetne kavatsus: keskenduda inimestevahelistele suhetele, piiridele tuntud ja tundmatu ning igapäevase ja tavapäratu vahel. Igapäevaste rutiinide häirimise ja mugavustsoonide ületamise kaudu loob ta ebatavalisi hetki, provotseerib igapäevast olmet ja kutsub tuppa tundmatust. Tema teosed on publikuni jõudnud Tallinnas, Helsingis, Moskvas, Weimaris, Grazis ja Prahas; tema eksperimentaalseid lühifilme on näidatud mitmetel Euroopa festivalidel. Anita Kremmi magistritöö “Mina/Tema - dialoogis Julia Kristevaga” võitis 2024. aastal EKA Noore Kunstniku preemia.
19.11.-15.12.2025
Sandra Sirp
Sandra Sirp
Anita Kremm (1998) on kunstnik, kelle meediumiks on fotograafia, teater, film, video ja performance. Erinevate stiilide ja meediumitega töötades on tal alati konkreetne kavatsus: keskenduda inimestevahelistele suhetele, piiridele tuntud ja tundmatu ning igapäevase ja tavapäratu vahel. Igapäevaste rutiinide häirimise ja mugavustsoonide ületamise kaudu loob ta ebatavalisi hetki, provotseerib igapäevast olmet ja kutsub tuppa tundmatust. Tema teosed on publikuni jõudnud Tallinnas, Helsingis, Moskvas, Weimaris, Grazis ja Prahas; tema eksperimentaalseid lühifilme on näidatud mitmetel Euroopa festivalidel. Anita Kremmi magistritöö “Mina/Tema - dialoogis Julia Kristevaga” võitis 2024. aastal EKA Noore Kunstniku preemia.
17.12.-12.01.2026
Tuomas Lehtomaa (FI) & Petra Vehviläinen (FI)
Tuomas Lehtomaa (FI) & Petra Vehviläinen (FI)
Anita Kremm (1998) on kunstnik, kelle meediumiks on fotograafia, teater, film, video ja performance. Erinevate stiilide ja meediumitega töötades on tal alati konkreetne kavatsus: keskenduda inimestevahelistele suhetele, piiridele tuntud ja tundmatu ning igapäevase ja tavapäratu vahel. Igapäevaste rutiinide häirimise ja mugavustsoonide ületamise kaudu loob ta ebatavalisi hetki, provotseerib igapäevast olmet ja kutsub tuppa tundmatust. Tema teosed on publikuni jõudnud Tallinnas, Helsingis, Moskvas, Weimaris, Grazis ja Prahas; tema eksperimentaalseid lühifilme on näidatud mitmetel Euroopa festivalidel. Anita Kremmi magistritöö “Mina/Tema - dialoogis Julia Kristevaga” võitis 2024. aastal EKA Noore Kunstniku preemia.
hobusepea galerii
˅
draakoni galerii
˄
MAALIDES VABAKS
Marje Üksine
X
Esmaspäeval, 28. aprillil 2025 kell 18.00 avab Marje Üksine Draakoni galeriis oma esimese akvarellinäituse „Maalides vabaks“. Näitus jääb avatuks 24. maini 2025.
Marje Üksise viimaste aastakümnete mõõdukalt värviline graafika paelub esmapilgul jõuliste selgete geomeetriliste vormidega, lähemal vaatlusel aga selgub, et see range raamistik kätkeb nägemuslikke, veidi uduseid loodusfragmente otsekui mälestuspilte. Loodus on talle inspiratsiooniallikaks ka akvarellis.
Meelde on sööbinud tema tööd Eesti Akvarellistide Ühenduse 55. aastapäevanäitusel Rahvusraamatukogus 2013. aastal, mil ta oli juba paar aastat akvarellinäitustel esinenud. Pisut ootamatugi oli tema akvarellide värvrõõm ja maaliline vabadus. Värvikaks on ta jäänudki, hakates samas rohkem esile tooma tehnika õhulisust ja kergust. Graafikunärv annab mõnes töös ennast tunda joone sissetoomise näol. Selliseid hoogsalt looklevaid jooni, nagu „Imelises hommikus“, võib näha tema varasemas graafikaski, kus nad annavad huvitava peegeldusefekti. Graafikas on ta ikka teinud figuraalseid töid, nii ka akvarellis, kus kergelt markeeritud piirjoontega tegelased kannavad küllusesarvedena kaenlas või kübaratena peas värvikuhjatisi.
Mai Levin
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Marje Üksine (1945) on lõpetanud 1970. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal ja osaleb samast aastast aktiivselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Üksine on tuntud eelkõige graafikuna, kuid tema loomingu hulka kuulub ka joonistusi ja akvarelle. Tema teoseid iseloomustab täpsus ja tehniline meisterlikkus. Oskuslikult kombineerib ta hapraid peenetundelisi jooni jõuliste värvipindadega. Valdavalt maastikke kujutavates teostes kohtuvad viited linnaruumile, loodusele, abstraktsed dünaamilised kujundid ja keerukas ornamentika. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel graafikanäitustel, sealhulgas korduvalt Ljubljana, Fredrikstadi, Krakovi ja Banska-Bystrica näitustel ning Frecheni, Firenze, Baden-Badeni, Maastrichti ja Varna graafikabiennaalidel ning Jyväskylä, Chamaliersi ja Sofia graafikatriennaalidel. Kunstniku isiknäitusi on toimunud lisaks Eestile korduvalt Soomes, Rootsis, USA-s ning Saksamaal, Venemaal ja Taanis.
Ta on 1974. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2014. aastast liidu auliige. 1992. aastast kuulub ta Eesti Vabagraafikute Ühendusse ja 2012. aastast Eesti Akvarellistide Ühendusse. Marje Üksise loomingut on pärjatud mitmete autasudega, sealhulgas Tallinna Graafikatriennaalil kahe eripreemiaga (1983), Riia väikegraafika triennaalil eripreemiaga (1987), Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemiaga (1987) ja Tallinna rahvusvahelise joonistustriennaali „Manu Propria“ preemiaga (2009). Ta on pälvinud ka Eesti Rahvusraamatukogu konkurssnäituse „Kunstnikult raamatukogule“ peapreemia (2013) ja Eduard¬ Wiiralti kunstiauhinna (2015). 2023. aastal tunnustati teda Kristjan Raua preemiaga.
26.05.-28.06.2025
Marleen Suvi
Marleen Suvi
Marje Üksine (1945) on lõpetanud 1970. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal ja osaleb samast aastast aktiivselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Üksine on tuntud eelkõige graafikuna, kuid tema loomingu hulka kuulub ka joonistusi ja akvarelle. Tema teoseid iseloomustab täpsus ja tehniline meisterlikkus. Oskuslikult kombineerib ta hapraid peenetundelisi jooni jõuliste värvipindadega. Valdavalt maastikke kujutavates teostes kohtuvad viited linnaruumile, loodusele, abstraktsed dünaamilised kujundid ja keerukas ornamentika. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel graafikanäitustel, sealhulgas korduvalt Ljubljana, Fredrikstadi, Krakovi ja Banska-Bystrica näitustel ning Frecheni, Firenze, Baden-Badeni, Maastrichti ja Varna graafikabiennaalidel ning Jyväskylä, Chamaliersi ja Sofia graafikatriennaalidel. Kunstniku isiknäitusi on toimunud lisaks Eestile korduvalt Soomes, Rootsis, USA-s ning Saksamaal, Venemaal ja Taanis.
Ta on 1974. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2014. aastast liidu auliige. 1992. aastast kuulub ta Eesti Vabagraafikute Ühendusse ja 2012. aastast Eesti Akvarellistide Ühendusse. Marje Üksise loomingut on pärjatud mitmete autasudega, sealhulgas Tallinna Graafikatriennaalil kahe eripreemiaga (1983), Riia väikegraafika triennaalil eripreemiaga (1987), Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemiaga (1987) ja Tallinna rahvusvahelise joonistustriennaali „Manu Propria“ preemiaga (2009). Ta on pälvinud ka Eesti Rahvusraamatukogu konkurssnäituse „Kunstnikult raamatukogule“ peapreemia (2013) ja Eduard¬ Wiiralti kunstiauhinna (2015). 2023. aastal tunnustati teda Kristjan Raua preemiaga.
Marleen Suvi (1998) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna maali erialal (2020) ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti erialal. Peamiselt otsib ta põimunud kohti keha, inimhinge ja universumi vahel. Kirjutades haikusid, mõtiskleb ta alateadvusest esile kerkinud sõnakõlksude üle, mis vahel tunduvad olevat kellegi teise omad. Oluliseks materjaliks on klaas kui ka õli lõuendil. Hiljuti on ta osalenud näitustel „Et keha ei unustaks“ Vent Space Projektiruumis (2021) ning „Ühine mõõt“ Haapsalu linnagaleriis (2019).
30.06.-26.07.2025
Liisa Kruusmägi
Liisa Kruusmägi
Marje Üksine (1945) on lõpetanud 1970. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal ja osaleb samast aastast aktiivselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Üksine on tuntud eelkõige graafikuna, kuid tema loomingu hulka kuulub ka joonistusi ja akvarelle. Tema teoseid iseloomustab täpsus ja tehniline meisterlikkus. Oskuslikult kombineerib ta hapraid peenetundelisi jooni jõuliste värvipindadega. Valdavalt maastikke kujutavates teostes kohtuvad viited linnaruumile, loodusele, abstraktsed dünaamilised kujundid ja keerukas ornamentika. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel graafikanäitustel, sealhulgas korduvalt Ljubljana, Fredrikstadi, Krakovi ja Banska-Bystrica näitustel ning Frecheni, Firenze, Baden-Badeni, Maastrichti ja Varna graafikabiennaalidel ning Jyväskylä, Chamaliersi ja Sofia graafikatriennaalidel. Kunstniku isiknäitusi on toimunud lisaks Eestile korduvalt Soomes, Rootsis, USA-s ning Saksamaal, Venemaal ja Taanis.
Ta on 1974. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2014. aastast liidu auliige. 1992. aastast kuulub ta Eesti Vabagraafikute Ühendusse ja 2012. aastast Eesti Akvarellistide Ühendusse. Marje Üksise loomingut on pärjatud mitmete autasudega, sealhulgas Tallinna Graafikatriennaalil kahe eripreemiaga (1983), Riia väikegraafika triennaalil eripreemiaga (1987), Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemiaga (1987) ja Tallinna rahvusvahelise joonistustriennaali „Manu Propria“ preemiaga (2009). Ta on pälvinud ka Eesti Rahvusraamatukogu konkurssnäituse „Kunstnikult raamatukogule“ peapreemia (2013) ja Eduard¬ Wiiralti kunstiauhinna (2015). 2023. aastal tunnustati teda Kristjan Raua preemiaga.
Liisa Kruusmägi on sündinud Tallinnas 1988. aastal. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse astmes maali ja lõpetas joonistamise magistrantuuri 2013. aastal. Kruusmägi on täiendanud ennast Rhode Island Schools of Design’s ja osalenud residentuuri programmides Vancouveris James Black gallery’s, AIRY’s ja Yosugas Jaapanis ja Kitokia Grafika risotrüki stuudios Leedus. Tema isikunäituseid on toimunud Portugalis, Rootsis, Kanadas, Jaapanis, USAs, Leedus, Lätis, Saksamaal ja Eestis. Lisaks sellele on ta osalenud grupinäitustel ka Londonis, Berliinis, Slovakkias, Itaalias, Soomes ja Venemaal. Liisa Kruusmägi on vabakutseline kunstnik, kes kasutab peamiselt maali ja joonistamise meediumit ning töötab illustraatorina. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2013.
28.07.-23.08.2025
Mari-Leen Kiipli
Mari-Leen Kiipli
Marje Üksine (1945) on lõpetanud 1970. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal ja osaleb samast aastast aktiivselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Üksine on tuntud eelkõige graafikuna, kuid tema loomingu hulka kuulub ka joonistusi ja akvarelle. Tema teoseid iseloomustab täpsus ja tehniline meisterlikkus. Oskuslikult kombineerib ta hapraid peenetundelisi jooni jõuliste värvipindadega. Valdavalt maastikke kujutavates teostes kohtuvad viited linnaruumile, loodusele, abstraktsed dünaamilised kujundid ja keerukas ornamentika. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel graafikanäitustel, sealhulgas korduvalt Ljubljana, Fredrikstadi, Krakovi ja Banska-Bystrica näitustel ning Frecheni, Firenze, Baden-Badeni, Maastrichti ja Varna graafikabiennaalidel ning Jyväskylä, Chamaliersi ja Sofia graafikatriennaalidel. Kunstniku isiknäitusi on toimunud lisaks Eestile korduvalt Soomes, Rootsis, USA-s ning Saksamaal, Venemaal ja Taanis.
Ta on 1974. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2014. aastast liidu auliige. 1992. aastast kuulub ta Eesti Vabagraafikute Ühendusse ja 2012. aastast Eesti Akvarellistide Ühendusse. Marje Üksise loomingut on pärjatud mitmete autasudega, sealhulgas Tallinna Graafikatriennaalil kahe eripreemiaga (1983), Riia väikegraafika triennaalil eripreemiaga (1987), Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemiaga (1987) ja Tallinna rahvusvahelise joonistustriennaali „Manu Propria“ preemiaga (2009). Ta on pälvinud ka Eesti Rahvusraamatukogu konkurssnäituse „Kunstnikult raamatukogule“ peapreemia (2013) ja Eduard¬ Wiiralti kunstiauhinna (2015). 2023. aastal tunnustati teda Kristjan Raua preemiaga.
Mari-Leen Kiipli (1988) loob fotosid, videoid ja installatsioone, mis keskenduvad peamiselt ruumide ja situatsioonide sõnastamata, tunnetuslikele omadustele. Tähelepaneliku vaataja, uitaja ja uurijana on ta loonud oma kaemusliku versiooni sellistest žanritest nagu loodusdokumentaal, spordiülekanne või loodusfoto, vastandudes meedias levinud narratiivipõhisele kujutusviisile. Seejuures huvitavad teda vanad müüdid ja lood tänapäeva kontekstis, näiteks maailma lõpu müüt või erinevate taimede kasutus ja mõju ning läbi nende lugude uurib ta inimese suhet loodusega. Mari-Leen Kiipli on õppinud fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias ning Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, käinud vahetusõpingutel Viinis ning praegu elab ja töötab Tallinnas.
25.08.-20.09.2025
Hedi Jaansoo & Juliana Lindenhofer (AT)
Hedi Jaansoo & Juliana Lindenhofer (AT)
Marje Üksine (1945) on lõpetanud 1970. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal ja osaleb samast aastast aktiivselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Üksine on tuntud eelkõige graafikuna, kuid tema loomingu hulka kuulub ka joonistusi ja akvarelle. Tema teoseid iseloomustab täpsus ja tehniline meisterlikkus. Oskuslikult kombineerib ta hapraid peenetundelisi jooni jõuliste värvipindadega. Valdavalt maastikke kujutavates teostes kohtuvad viited linnaruumile, loodusele, abstraktsed dünaamilised kujundid ja keerukas ornamentika. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel graafikanäitustel, sealhulgas korduvalt Ljubljana, Fredrikstadi, Krakovi ja Banska-Bystrica näitustel ning Frecheni, Firenze, Baden-Badeni, Maastrichti ja Varna graafikabiennaalidel ning Jyväskylä, Chamaliersi ja Sofia graafikatriennaalidel. Kunstniku isiknäitusi on toimunud lisaks Eestile korduvalt Soomes, Rootsis, USA-s ning Saksamaal, Venemaal ja Taanis.
Ta on 1974. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2014. aastast liidu auliige. 1992. aastast kuulub ta Eesti Vabagraafikute Ühendusse ja 2012. aastast Eesti Akvarellistide Ühendusse. Marje Üksise loomingut on pärjatud mitmete autasudega, sealhulgas Tallinna Graafikatriennaalil kahe eripreemiaga (1983), Riia väikegraafika triennaalil eripreemiaga (1987), Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemiaga (1987) ja Tallinna rahvusvahelise joonistustriennaali „Manu Propria“ preemiaga (2009). Ta on pälvinud ka Eesti Rahvusraamatukogu konkurssnäituse „Kunstnikult raamatukogule“ peapreemia (2013) ja Eduard¬ Wiiralti kunstiauhinna (2015). 2023. aastal tunnustati teda Kristjan Raua preemiaga.
Hedi Jaansoo (1989) on kunstnik ja fotograaf, elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2018), fotograafia osakonna (BA, 2014) ning õppinud Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias Norras (2021/13). Ta töötab enamasti väikeste ja õrnade asjade, lillede, ebakindluste, tunnetuste ja tundlikkustega. Oma hiljutises praktikas kombineerib fotograafiat, tekstiile ja savi, mittefunktsionaalseid ehteid, lõpetamata mõtteid ja muutlikke otsuseid, igatsusi ja konfliktseid ihasid.
22.09.-18.10.2025
Ron Verlin
Ron Verlin
Marje Üksine (1945) on lõpetanud 1970. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal ja osaleb samast aastast aktiivselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Üksine on tuntud eelkõige graafikuna, kuid tema loomingu hulka kuulub ka joonistusi ja akvarelle. Tema teoseid iseloomustab täpsus ja tehniline meisterlikkus. Oskuslikult kombineerib ta hapraid peenetundelisi jooni jõuliste värvipindadega. Valdavalt maastikke kujutavates teostes kohtuvad viited linnaruumile, loodusele, abstraktsed dünaamilised kujundid ja keerukas ornamentika. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel graafikanäitustel, sealhulgas korduvalt Ljubljana, Fredrikstadi, Krakovi ja Banska-Bystrica näitustel ning Frecheni, Firenze, Baden-Badeni, Maastrichti ja Varna graafikabiennaalidel ning Jyväskylä, Chamaliersi ja Sofia graafikatriennaalidel. Kunstniku isiknäitusi on toimunud lisaks Eestile korduvalt Soomes, Rootsis, USA-s ning Saksamaal, Venemaal ja Taanis.
Ta on 1974. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2014. aastast liidu auliige. 1992. aastast kuulub ta Eesti Vabagraafikute Ühendusse ja 2012. aastast Eesti Akvarellistide Ühendusse. Marje Üksise loomingut on pärjatud mitmete autasudega, sealhulgas Tallinna Graafikatriennaalil kahe eripreemiaga (1983), Riia väikegraafika triennaalil eripreemiaga (1987), Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemiaga (1987) ja Tallinna rahvusvahelise joonistustriennaali „Manu Propria“ preemiaga (2009). Ta on pälvinud ka Eesti Rahvusraamatukogu konkurssnäituse „Kunstnikult raamatukogule“ peapreemia (2013) ja Eduard¬ Wiiralti kunstiauhinna (2015). 2023. aastal tunnustati teda Kristjan Raua preemiaga.
20.10.-15.11.2025
Tanel Rander
Tanel Rander
Marje Üksine (1945) on lõpetanud 1970. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal ja osaleb samast aastast aktiivselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Üksine on tuntud eelkõige graafikuna, kuid tema loomingu hulka kuulub ka joonistusi ja akvarelle. Tema teoseid iseloomustab täpsus ja tehniline meisterlikkus. Oskuslikult kombineerib ta hapraid peenetundelisi jooni jõuliste värvipindadega. Valdavalt maastikke kujutavates teostes kohtuvad viited linnaruumile, loodusele, abstraktsed dünaamilised kujundid ja keerukas ornamentika. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel graafikanäitustel, sealhulgas korduvalt Ljubljana, Fredrikstadi, Krakovi ja Banska-Bystrica näitustel ning Frecheni, Firenze, Baden-Badeni, Maastrichti ja Varna graafikabiennaalidel ning Jyväskylä, Chamaliersi ja Sofia graafikatriennaalidel. Kunstniku isiknäitusi on toimunud lisaks Eestile korduvalt Soomes, Rootsis, USA-s ning Saksamaal, Venemaal ja Taanis.
Ta on 1974. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2014. aastast liidu auliige. 1992. aastast kuulub ta Eesti Vabagraafikute Ühendusse ja 2012. aastast Eesti Akvarellistide Ühendusse. Marje Üksise loomingut on pärjatud mitmete autasudega, sealhulgas Tallinna Graafikatriennaalil kahe eripreemiaga (1983), Riia väikegraafika triennaalil eripreemiaga (1987), Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemiaga (1987) ja Tallinna rahvusvahelise joonistustriennaali „Manu Propria“ preemiaga (2009). Ta on pälvinud ka Eesti Rahvusraamatukogu konkurssnäituse „Kunstnikult raamatukogule“ peapreemia (2013) ja Eduard¬ Wiiralti kunstiauhinna (2015). 2023. aastal tunnustati teda Kristjan Raua preemiaga.
Tanel Rander (1980) on kunstnik, kuraator ja kirjanik (kasutab ka pseudonüümi chaneldior), kelle loominguline tegevus jaguneb keele ja psühholoogia tasandil toimivateks eksperimentaalseteks, performatiivseteks praktikateks ning kriitiliseks Ida-Euroopa diskursuse ja dekoloniaalsusega seotud uurimuseks. Randeri loomingu mõtteline keskpunkt on subjektiivsuse ning seda kujundava sisemise ja välise surve vaheline pinge. Rander on töötanud juristi ja advokaadina, alates 2009. aastast vabakutseline kunstnik. 2018. aastal avas ta Valgas projektiruumi Brīvības galerija.
17.11.-13.12.2025
Kirke Kangro
Kirke Kangro
Marje Üksine (1945) on lõpetanud 1970. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal ja osaleb samast aastast aktiivselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Üksine on tuntud eelkõige graafikuna, kuid tema loomingu hulka kuulub ka joonistusi ja akvarelle. Tema teoseid iseloomustab täpsus ja tehniline meisterlikkus. Oskuslikult kombineerib ta hapraid peenetundelisi jooni jõuliste värvipindadega. Valdavalt maastikke kujutavates teostes kohtuvad viited linnaruumile, loodusele, abstraktsed dünaamilised kujundid ja keerukas ornamentika. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel graafikanäitustel, sealhulgas korduvalt Ljubljana, Fredrikstadi, Krakovi ja Banska-Bystrica näitustel ning Frecheni, Firenze, Baden-Badeni, Maastrichti ja Varna graafikabiennaalidel ning Jyväskylä, Chamaliersi ja Sofia graafikatriennaalidel. Kunstniku isiknäitusi on toimunud lisaks Eestile korduvalt Soomes, Rootsis, USA-s ning Saksamaal, Venemaal ja Taanis.
Ta on 1974. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2014. aastast liidu auliige. 1992. aastast kuulub ta Eesti Vabagraafikute Ühendusse ja 2012. aastast Eesti Akvarellistide Ühendusse. Marje Üksise loomingut on pärjatud mitmete autasudega, sealhulgas Tallinna Graafikatriennaalil kahe eripreemiaga (1983), Riia väikegraafika triennaalil eripreemiaga (1987), Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemiaga (1987) ja Tallinna rahvusvahelise joonistustriennaali „Manu Propria“ preemiaga (2009). Ta on pälvinud ka Eesti Rahvusraamatukogu konkurssnäituse „Kunstnikult raamatukogule“ peapreemia (2013) ja Eduard¬ Wiiralti kunstiauhinna (2015). 2023. aastal tunnustati teda Kristjan Raua preemiaga.
Kirke Kangro töötab installatsiooni, skulptuuri, video ja performatiivsete teostega, mille tulemeid iseloomustab selgelt välja puhastatud metafoorika. Installatiivsetes töödes kasutab ta minimalistlikke ja mõneti lüürilisi vahendeid ruumiolukordade analüüsimiseks ja paradokside väljamängimiseks. Tema praktika keskendub kontseptuaalsete materjalide keelele ja tähenduse ehitamisele – otsides inimliku kujutlusvõime piire ja laienedes universaalsetele ideedele keskkonna ja eksistentsi üle. Ta on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ning vabade kunstide dekaanina.
15.12.-10.01.2026
Art Allmägi
Art Allmägi
Marje Üksine (1945) on lõpetanud 1970. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal ja osaleb samast aastast aktiivselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Üksine on tuntud eelkõige graafikuna, kuid tema loomingu hulka kuulub ka joonistusi ja akvarelle. Tema teoseid iseloomustab täpsus ja tehniline meisterlikkus. Oskuslikult kombineerib ta hapraid peenetundelisi jooni jõuliste värvipindadega. Valdavalt maastikke kujutavates teostes kohtuvad viited linnaruumile, loodusele, abstraktsed dünaamilised kujundid ja keerukas ornamentika. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel graafikanäitustel, sealhulgas korduvalt Ljubljana, Fredrikstadi, Krakovi ja Banska-Bystrica näitustel ning Frecheni, Firenze, Baden-Badeni, Maastrichti ja Varna graafikabiennaalidel ning Jyväskylä, Chamaliersi ja Sofia graafikatriennaalidel. Kunstniku isiknäitusi on toimunud lisaks Eestile korduvalt Soomes, Rootsis, USA-s ning Saksamaal, Venemaal ja Taanis.
Ta on 1974. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2014. aastast liidu auliige. 1992. aastast kuulub ta Eesti Vabagraafikute Ühendusse ja 2012. aastast Eesti Akvarellistide Ühendusse. Marje Üksise loomingut on pärjatud mitmete autasudega, sealhulgas Tallinna Graafikatriennaalil kahe eripreemiaga (1983), Riia väikegraafika triennaalil eripreemiaga (1987), Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemiaga (1987) ja Tallinna rahvusvahelise joonistustriennaali „Manu Propria“ preemiaga (2009). Ta on pälvinud ka Eesti Rahvusraamatukogu konkurssnäituse „Kunstnikult raamatukogule“ peapreemia (2013) ja Eduard¬ Wiiralti kunstiauhinna (2015). 2023. aastal tunnustati teda Kristjan Raua preemiaga.
Art Allmägi (1983) on skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud skulptuuri Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA, 2008) ja Eesti Kunstiakadeemias (MA, 2011). Allmägi näituseprojekte iseloomustab temaatiline seriaalsus. Käesolevas näituseseerias uurib autor koostööl põhinevat loomingut. Eelnevad näituseseeriad on olnud Vene-temaatilised ning jutustuse kesksed
HOBUSEPEA
GALERII
Avatud
E, K-P 11.00–18.00
Hobusepea 2, Tallinn, 10133
DRAAKONI
GALERII
Avatud
E-R 11.00–18.00
L 11.00-17.00
Pikk 18, Tallinn, 10133
telefon: +372 6 464 110
e-mail:
e-mail:
