HARJUTUS OLEMISELE
Sandra Sirp
X
Neljapäeval, 20. novembril kell 18 avaneb Hobusepea galeriis Sandra Sirbi isiknäitus „Harjutus olemisele“. Näitus jääb avatuks 14. detsembrini.
Hall on olemine pimedas novembris.
Hall on horisont, hall on meri, hall on kindel kui kivi.
Hall on tasakaal – toetav ja hoidev, tasane ja rahulik.
Näitus „Harjutus olemisele“ käsitleb ärevust – ärevust meie sees ja meie ümber. Hallide toonide ja kiviste pindade abil otsin kokkupuutekohti pinge ja rahu vahel, proovides neid kokku tuua üheks terviklikuks voolamiseks.
Kuidas leida oma keskpunkti, hoida fookust ja jääda pinnale ärevusest lainetavas maailmas? Kuidas hoida tasakaalu tõusude ja languste vahel, pidevalt uuenevas infovoos? Kuidas panna korraks aeg peatuma ja lihtsalt olla? See on tänapäeva maailmas aina suurem väljakutse.
Maalimisest on minu jaoks kujunenud oluline meeleharjutus, kus jooned ja pinnakordused aitavad kogeda igatsetud seisundit – kohalolu ja aeglustuvat aega selles minu jaoks liiga kiiresti liikuvas maailmas. Sarnast seisundit kogen ka vaadeldes lõputut merd– rahulikku või mäslevat, kuid alati mõtteid vaigistavat. Näitusel on eksponeeritud kümne õlimaaliga seeria „Laine“ ning maa-alune installatsioon, kus end maandada.
www.sandrasirp.com
Heli: Sven Liba
Kunstnik tänab: Anna Kõuhkna, Sven Liba, Karl Taul, Toomas Übner.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Sandra Sirp (1988) väljendab end minimalistliku geomeetrilise visuaalse keelega, läbi tühjuse ja ruumi. Viimase kümne aasta loomingus on Sirp keskendunud nii sisult kui ka teostuselt aeglusele, protsessile ja tasakaalule, mis tõmbab siduva joone maaliseeriate vahele ning moodustab ühtse tervikliku lähenemise. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse bakalaureuseõppe (2012), Eesti Kunstiakadeemia meediagraafika bakalaureuseõppe (2017), täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016) ning õppinud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühises kunstiõpetaja magistriõppes (2019–2022). Aastast 2023 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.
18.12.-11.01.2026
Tuomas Lehtomaa (FI) & Petra Vehviläinen (FI)
Tuomas Lehtomaa (FI) & Petra Vehviläinen (FI)
Sandra Sirp (1988) väljendab end minimalistliku geomeetrilise visuaalse keelega, läbi tühjuse ja ruumi. Viimase kümne aasta loomingus on Sirp keskendunud nii sisult kui ka teostuselt aeglusele, protsessile ja tasakaalule, mis tõmbab siduva joone maaliseeriate vahele ning moodustab ühtse tervikliku lähenemise. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse bakalaureuseõppe (2012), Eesti Kunstiakadeemia meediagraafika bakalaureuseõppe (2017), täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016) ning õppinud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühises kunstiõpetaja magistriõppes (2019–2022). Aastast 2023 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.
14.01.-09.02.2026
Liina Leo
Liina Leo
Sandra Sirp (1988) väljendab end minimalistliku geomeetrilise visuaalse keelega, läbi tühjuse ja ruumi. Viimase kümne aasta loomingus on Sirp keskendunud nii sisult kui ka teostuselt aeglusele, protsessile ja tasakaalule, mis tõmbab siduva joone maaliseeriate vahele ning moodustab ühtse tervikliku lähenemise. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse bakalaureuseõppe (2012), Eesti Kunstiakadeemia meediagraafika bakalaureuseõppe (2017), täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016) ning õppinud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühises kunstiõpetaja magistriõppes (2019–2022). Aastast 2023 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.
11.02.-09.03.2026
Maria Izabella Lehtsaar
Maria Izabella Lehtsaar
Sandra Sirp (1988) väljendab end minimalistliku geomeetrilise visuaalse keelega, läbi tühjuse ja ruumi. Viimase kümne aasta loomingus on Sirp keskendunud nii sisult kui ka teostuselt aeglusele, protsessile ja tasakaalule, mis tõmbab siduva joone maaliseeriate vahele ning moodustab ühtse tervikliku lähenemise. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse bakalaureuseõppe (2012), Eesti Kunstiakadeemia meediagraafika bakalaureuseõppe (2017), täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016) ning õppinud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühises kunstiõpetaja magistriõppes (2019–2022). Aastast 2023 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.
12.03.-06.04.2026
Kevadnäitus 2026
Kevadnäitus 2026
Sandra Sirp (1988) väljendab end minimalistliku geomeetrilise visuaalse keelega, läbi tühjuse ja ruumi. Viimase kümne aasta loomingus on Sirp keskendunud nii sisult kui ka teostuselt aeglusele, protsessile ja tasakaalule, mis tõmbab siduva joone maaliseeriate vahele ning moodustab ühtse tervikliku lähenemise. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse bakalaureuseõppe (2012), Eesti Kunstiakadeemia meediagraafika bakalaureuseõppe (2017), täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016) ning õppinud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühises kunstiõpetaja magistriõppes (2019–2022). Aastast 2023 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.
08.04.-11.05.2026
Gerda Hansen & Rebecca Norman
Gerda Hansen & Rebecca Norman
Sandra Sirp (1988) väljendab end minimalistliku geomeetrilise visuaalse keelega, läbi tühjuse ja ruumi. Viimase kümne aasta loomingus on Sirp keskendunud nii sisult kui ka teostuselt aeglusele, protsessile ja tasakaalule, mis tõmbab siduva joone maaliseeriate vahele ning moodustab ühtse tervikliku lähenemise. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse bakalaureuseõppe (2012), Eesti Kunstiakadeemia meediagraafika bakalaureuseõppe (2017), täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016) ning õppinud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühises kunstiõpetaja magistriõppes (2019–2022). Aastast 2023 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.
13.05.-15.06.2026
Viktoria Martjanova - EKA noore kunstniku preemia 2025
Viktoria Martjanova - EKA noore kunstniku preemia 2025
Sandra Sirp (1988) väljendab end minimalistliku geomeetrilise visuaalse keelega, läbi tühjuse ja ruumi. Viimase kümne aasta loomingus on Sirp keskendunud nii sisult kui ka teostuselt aeglusele, protsessile ja tasakaalule, mis tõmbab siduva joone maaliseeriate vahele ning moodustab ühtse tervikliku lähenemise. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse bakalaureuseõppe (2012), Eesti Kunstiakadeemia meediagraafika bakalaureuseõppe (2017), täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016) ning õppinud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühises kunstiõpetaja magistriõppes (2019–2022). Aastast 2023 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.
17.06.-20.07.2026
Maarja Mäemets & Evelina Lindström (SE)
Maarja Mäemets & Evelina Lindström (SE)
Sandra Sirp (1988) väljendab end minimalistliku geomeetrilise visuaalse keelega, läbi tühjuse ja ruumi. Viimase kümne aasta loomingus on Sirp keskendunud nii sisult kui ka teostuselt aeglusele, protsessile ja tasakaalule, mis tõmbab siduva joone maaliseeriate vahele ning moodustab ühtse tervikliku lähenemise. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse bakalaureuseõppe (2012), Eesti Kunstiakadeemia meediagraafika bakalaureuseõppe (2017), täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016) ning õppinud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühises kunstiõpetaja magistriõppes (2019–2022). Aastast 2023 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.
20.07.-24.08.2026
Johanna Mudist
Johanna Mudist
Sandra Sirp (1988) väljendab end minimalistliku geomeetrilise visuaalse keelega, läbi tühjuse ja ruumi. Viimase kümne aasta loomingus on Sirp keskendunud nii sisult kui ka teostuselt aeglusele, protsessile ja tasakaalule, mis tõmbab siduva joone maaliseeriate vahele ning moodustab ühtse tervikliku lähenemise. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse bakalaureuseõppe (2012), Eesti Kunstiakadeemia meediagraafika bakalaureuseõppe (2017), täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016) ning õppinud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühises kunstiõpetaja magistriõppes (2019–2022). Aastast 2023 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.
24.08.-28.09.2026
Andre Joosep Arming
Andre Joosep Arming
Sandra Sirp (1988) väljendab end minimalistliku geomeetrilise visuaalse keelega, läbi tühjuse ja ruumi. Viimase kümne aasta loomingus on Sirp keskendunud nii sisult kui ka teostuselt aeglusele, protsessile ja tasakaalule, mis tõmbab siduva joone maaliseeriate vahele ning moodustab ühtse tervikliku lähenemise. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse bakalaureuseõppe (2012), Eesti Kunstiakadeemia meediagraafika bakalaureuseõppe (2017), täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016) ning õppinud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühises kunstiõpetaja magistriõppes (2019–2022). Aastast 2023 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.
30.09.-02.11.2026
Liina Siib
HANNA SAMOSON
Liina Siib
Sandra Sirp (1988) väljendab end minimalistliku geomeetrilise visuaalse keelega, läbi tühjuse ja ruumi. Viimase kümne aasta loomingus on Sirp keskendunud nii sisult kui ka teostuselt aeglusele, protsessile ja tasakaalule, mis tõmbab siduva joone maaliseeriate vahele ning moodustab ühtse tervikliku lähenemise. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse bakalaureuseõppe (2012), Eesti Kunstiakadeemia meediagraafika bakalaureuseõppe (2017), täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016) ning õppinud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühises kunstiõpetaja magistriõppes (2019–2022). Aastast 2023 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.
04.11.-07.12.2026
Hanna Samoson & Mathias Väärsi & Sten Ojavee
Hanna Samoson & Mathias Väärsi & Sten Ojavee
Sandra Sirp (1988) väljendab end minimalistliku geomeetrilise visuaalse keelega, läbi tühjuse ja ruumi. Viimase kümne aasta loomingus on Sirp keskendunud nii sisult kui ka teostuselt aeglusele, protsessile ja tasakaalule, mis tõmbab siduva joone maaliseeriate vahele ning moodustab ühtse tervikliku lähenemise. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse bakalaureuseõppe (2012), Eesti Kunstiakadeemia meediagraafika bakalaureuseõppe (2017), täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016) ning õppinud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühises kunstiõpetaja magistriõppes (2019–2022). Aastast 2023 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.
09.12.-11.01.2027
Aksel Haagensen & Triin Kerge
Aksel Haagensen & Triin Kerge
Sandra Sirp (1988) väljendab end minimalistliku geomeetrilise visuaalse keelega, läbi tühjuse ja ruumi. Viimase kümne aasta loomingus on Sirp keskendunud nii sisult kui ka teostuselt aeglusele, protsessile ja tasakaalule, mis tõmbab siduva joone maaliseeriate vahele ning moodustab ühtse tervikliku lähenemise. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse bakalaureuseõppe (2012), Eesti Kunstiakadeemia meediagraafika bakalaureuseõppe (2017), täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli vabade kunstide osakonnas (2015/2016) ning õppinud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühises kunstiõpetaja magistriõppes (2019–2022). Aastast 2023 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.
hobusepea galerii
˅
draakoni galerii
˄
KALEVIPOJA KILJATUS. ÜHE MONUMENDI UNENäGU
Kirke Kangro
X
Neljapäeval, 20. novembril kell 18 avaneb Draakoni galeriis Kirke Kangro isiknäitus „Kalevipoja kiljatus. Ühe monumendi unenägu“. Näitus jääb avatuks 14. detsembrini.
Kalevipoeg on eepiline kangelane, kes hukkub iseenda mõõga läbi. Mõõk lõikab Kalevipojal jalad alt, kui ta sammub läbi Kääpa jõe. Kreutzwaldi sõnul tõusis Kalevipoja valus kiljatus taevani, paisudes pilvedesse – ja seda appihüüdu olevat kuulda tänapäevani.
Müütilistes lugudes kistakse tegelasi sageli puruks või raiutakse tükkideks: Orpheuse rebivad menaadid ribadeks; Set raiub Osirise tükkideks, kuid Isis paneb ta uuesti kokku; Šiva raiub kogemata maha poja Ganeša pea ning asendab selle elevandipeaga.
Näituse lähtepunktiks on Kalju Reitali Tapa linnas asuv Kalevipoega kujutav skulptuur „Eestimaa ärkab“, mida on peetud linnale negatiivset kuvandit loovaks teoseks. Milline saaks olla positiivset identiteeti loov ja kindlust sisendav monument?
Kalevipoja kiljatust on kuulda võetud. Tema jalalabad on leitud. Kui koguda kokku kõik müütilise kangelase osad, saab ta tervikuks tagasi laulda. Nii võiks meie müütiline kangelane, nagu Osiris, aeg-ajalt uuesti ellu ärgata.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Riisipere Puit.
Kunstnik tänab: Ain Kilk, Hasso Krull, Linda Kaljundi, Kristjan Mändmaa, Valdek Laur, Madis Kaasik, Anneli Oppar, Taavi Tiidor, Isabel Aaso, Anu Allas, Kristjan Haljak, Taavi Hallimäe, Oliver Issak, Mart Kalm, Anna-Magdaleena Kangro, Maarja Kangro, Mart Kangur, Kristi Kongi, Tanja Kozlova, Gregor Kulla, Johannes Luik, Tanja Muravskaja, Kaido Ole, Margus Ott, Sille Pihlak, Rein Raud, Liina Siib, Anu Tali, Marek Tamm, Gregor Taul, Helena Tulve, Leelo Tungal, Sigrid Viir, Tõnis Vilu, David Vseviov.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Kirke Kangro on skulptor ja installatsioonikunstnik, keda huvitab, kuidas ruumi- ja objektikujundid võimaldavad käsitleda erinevaid inimmaailma ja kultuuriruumi küsimusi. Oma installatiivsetes teostes kasutab ta minimalistlikke vahendeid, et analüüsida konkreetseid ruumiolukordi ja avada inimmaailma paradokse. Viimaste aastate fookuses on olnud avaliku ruumi kunsti problemaatika ning ta on kuraatorina kaasatud uurimisprojekti “Monumendi uued raamid”, mis keskendub dissonantse monumentaalkunsti pärandi ümberkontekstualiseerimisele. Kangro on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ja vabade kunstide dekaanina.
15.12.-10.01.2026
Art Allmägi
Art Allmägi
Kirke Kangro on skulptor ja installatsioonikunstnik, keda huvitab, kuidas ruumi- ja objektikujundid võimaldavad käsitleda erinevaid inimmaailma ja kultuuriruumi küsimusi. Oma installatiivsetes teostes kasutab ta minimalistlikke vahendeid, et analüüsida konkreetseid ruumiolukordi ja avada inimmaailma paradokse. Viimaste aastate fookuses on olnud avaliku ruumi kunsti problemaatika ning ta on kuraatorina kaasatud uurimisprojekti “Monumendi uued raamid”, mis keskendub dissonantse monumentaalkunsti pärandi ümberkontekstualiseerimisele. Kangro on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ja vabade kunstide dekaanina.
Art Allmägi (1983) on skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud skulptuuri Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA, 2008) ja Eesti Kunstiakadeemias (MA, 2011). Allmägi näituseprojekte iseloomustab temaatiline seriaalsus. Käesolevas näituseseerias uurib autor koostööl põhinevat loomingut. Eelnevad näituseseeriad on olnud Vene-temaatilised ning jutustuse kesksed
12.01.-07.02.2026
Andra Rahe
Andra Rahe
Kirke Kangro on skulptor ja installatsioonikunstnik, keda huvitab, kuidas ruumi- ja objektikujundid võimaldavad käsitleda erinevaid inimmaailma ja kultuuriruumi küsimusi. Oma installatiivsetes teostes kasutab ta minimalistlikke vahendeid, et analüüsida konkreetseid ruumiolukordi ja avada inimmaailma paradokse. Viimaste aastate fookuses on olnud avaliku ruumi kunsti problemaatika ning ta on kuraatorina kaasatud uurimisprojekti “Monumendi uued raamid”, mis keskendub dissonantse monumentaalkunsti pärandi ümberkontekstualiseerimisele. Kangro on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ja vabade kunstide dekaanina.
09.02.-07.03.2026
Riin Maide
Riin Maide
Kirke Kangro on skulptor ja installatsioonikunstnik, keda huvitab, kuidas ruumi- ja objektikujundid võimaldavad käsitleda erinevaid inimmaailma ja kultuuriruumi küsimusi. Oma installatiivsetes teostes kasutab ta minimalistlikke vahendeid, et analüüsida konkreetseid ruumiolukordi ja avada inimmaailma paradokse. Viimaste aastate fookuses on olnud avaliku ruumi kunsti problemaatika ning ta on kuraatorina kaasatud uurimisprojekti “Monumendi uued raamid”, mis keskendub dissonantse monumentaalkunsti pärandi ümberkontekstualiseerimisele. Kangro on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ja vabade kunstide dekaanina.
06.04.-09.05.2026
Erik Hõim
Erik Hõim
Kirke Kangro on skulptor ja installatsioonikunstnik, keda huvitab, kuidas ruumi- ja objektikujundid võimaldavad käsitleda erinevaid inimmaailma ja kultuuriruumi küsimusi. Oma installatiivsetes teostes kasutab ta minimalistlikke vahendeid, et analüüsida konkreetseid ruumiolukordi ja avada inimmaailma paradokse. Viimaste aastate fookuses on olnud avaliku ruumi kunsti problemaatika ning ta on kuraatorina kaasatud uurimisprojekti “Monumendi uued raamid”, mis keskendub dissonantse monumentaalkunsti pärandi ümberkontekstualiseerimisele. Kangro on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ja vabade kunstide dekaanina.
11.05.-13.06.2026
Mara Kirchberg (EST/DE)
Mara Kirchberg (EST/DE)
Kirke Kangro on skulptor ja installatsioonikunstnik, keda huvitab, kuidas ruumi- ja objektikujundid võimaldavad käsitleda erinevaid inimmaailma ja kultuuriruumi küsimusi. Oma installatiivsetes teostes kasutab ta minimalistlikke vahendeid, et analüüsida konkreetseid ruumiolukordi ja avada inimmaailma paradokse. Viimaste aastate fookuses on olnud avaliku ruumi kunsti problemaatika ning ta on kuraatorina kaasatud uurimisprojekti “Monumendi uued raamid”, mis keskendub dissonantse monumentaalkunsti pärandi ümberkontekstualiseerimisele. Kangro on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ja vabade kunstide dekaanina.
15.06.-18.07.2026
Riina Varol
Riina Varol
Kirke Kangro on skulptor ja installatsioonikunstnik, keda huvitab, kuidas ruumi- ja objektikujundid võimaldavad käsitleda erinevaid inimmaailma ja kultuuriruumi küsimusi. Oma installatiivsetes teostes kasutab ta minimalistlikke vahendeid, et analüüsida konkreetseid ruumiolukordi ja avada inimmaailma paradokse. Viimaste aastate fookuses on olnud avaliku ruumi kunsti problemaatika ning ta on kuraatorina kaasatud uurimisprojekti “Monumendi uued raamid”, mis keskendub dissonantse monumentaalkunsti pärandi ümberkontekstualiseerimisele. Kangro on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ja vabade kunstide dekaanina.
20.07.-22.08.2026
Vano Allsalu
Vano Allsalu
Kirke Kangro on skulptor ja installatsioonikunstnik, keda huvitab, kuidas ruumi- ja objektikujundid võimaldavad käsitleda erinevaid inimmaailma ja kultuuriruumi küsimusi. Oma installatiivsetes teostes kasutab ta minimalistlikke vahendeid, et analüüsida konkreetseid ruumiolukordi ja avada inimmaailma paradokse. Viimaste aastate fookuses on olnud avaliku ruumi kunsti problemaatika ning ta on kuraatorina kaasatud uurimisprojekti “Monumendi uued raamid”, mis keskendub dissonantse monumentaalkunsti pärandi ümberkontekstualiseerimisele. Kangro on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ja vabade kunstide dekaanina.
24.08.-26.09.2026
Maryliis Teinfeldt-Grins
Maryliis Teinfeldt-Grins
Kirke Kangro on skulptor ja installatsioonikunstnik, keda huvitab, kuidas ruumi- ja objektikujundid võimaldavad käsitleda erinevaid inimmaailma ja kultuuriruumi küsimusi. Oma installatiivsetes teostes kasutab ta minimalistlikke vahendeid, et analüüsida konkreetseid ruumiolukordi ja avada inimmaailma paradokse. Viimaste aastate fookuses on olnud avaliku ruumi kunsti problemaatika ning ta on kuraatorina kaasatud uurimisprojekti “Monumendi uued raamid”, mis keskendub dissonantse monumentaalkunsti pärandi ümberkontekstualiseerimisele. Kangro on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ja vabade kunstide dekaanina.
28.09.-31.10.2026
Eike Eplik & Angela Maasalu
Eike Eplik & Angela Maasalu
Kirke Kangro on skulptor ja installatsioonikunstnik, keda huvitab, kuidas ruumi- ja objektikujundid võimaldavad käsitleda erinevaid inimmaailma ja kultuuriruumi küsimusi. Oma installatiivsetes teostes kasutab ta minimalistlikke vahendeid, et analüüsida konkreetseid ruumiolukordi ja avada inimmaailma paradokse. Viimaste aastate fookuses on olnud avaliku ruumi kunsti problemaatika ning ta on kuraatorina kaasatud uurimisprojekti “Monumendi uued raamid”, mis keskendub dissonantse monumentaalkunsti pärandi ümberkontekstualiseerimisele. Kangro on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ja vabade kunstide dekaanina.
02.11.-05.12.2026
Bob Bicknell-Knight (EST/UK)
Bob Bicknell-Knight (EST/UK)
Kirke Kangro on skulptor ja installatsioonikunstnik, keda huvitab, kuidas ruumi- ja objektikujundid võimaldavad käsitleda erinevaid inimmaailma ja kultuuriruumi küsimusi. Oma installatiivsetes teostes kasutab ta minimalistlikke vahendeid, et analüüsida konkreetseid ruumiolukordi ja avada inimmaailma paradokse. Viimaste aastate fookuses on olnud avaliku ruumi kunsti problemaatika ning ta on kuraatorina kaasatud uurimisprojekti “Monumendi uued raamid”, mis keskendub dissonantse monumentaalkunsti pärandi ümberkontekstualiseerimisele. Kangro on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ja vabade kunstide dekaanina.
07.12.-09.01.2027
Jõulumüük
Jõulumüük
Kirke Kangro on skulptor ja installatsioonikunstnik, keda huvitab, kuidas ruumi- ja objektikujundid võimaldavad käsitleda erinevaid inimmaailma ja kultuuriruumi küsimusi. Oma installatiivsetes teostes kasutab ta minimalistlikke vahendeid, et analüüsida konkreetseid ruumiolukordi ja avada inimmaailma paradokse. Viimaste aastate fookuses on olnud avaliku ruumi kunsti problemaatika ning ta on kuraatorina kaasatud uurimisprojekti “Monumendi uued raamid”, mis keskendub dissonantse monumentaalkunsti pärandi ümberkontekstualiseerimisele. Kangro on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab Eesti Kunstiakadeemias professori ja vabade kunstide dekaanina.
HOBUSEPEA
GALERII
Avatud
K, R-P 12.00-18.00 / N 12.00-19.00
Hobusepea 2, Tallinn, 10133
DRAAKONI
GALERII
Avatud
K, R-P 12.00-18.00 / N 12.00-19.00
Pikk 18, Tallinn, 10133
telefon: +372 6 464 110
e-mail:
e-mail:
