Neljapäeval, 31. oktoobril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Kadi Estlandi näitus „Menopausal Lido“. Näituse avamisel esineb Nancy Nakamura Räpipunt, mis on oma loomingus kasutanud tekste Kadi Estlandi 2016. aastal ilmunud netikogust „Curriculum Vitt“.
Kadi Estland: „Tahtsin kujutada varjatud vägivalda ja misogüüniat, mis on levinud kogu meie kultuuris. Millega me elame nagu mingi pideva haigusega. Mis on nagu kiskja, kes on alati kohal ja ilmub aeg-ajalt meid ründama. Suur osa klassikalisest kunstist käsitleb meeste tekitatud probleeme. Ma arvan, et see kogemus on üsna laialt levinud, et vanemad naised peavad seisma silmitsi enda puudumisega kultuuris. „Menopausal Lido“ on tehtud kergest vihast ja pahameelest.“
Näitus on valminud koostöös kunstnik Liina Pääsukesega, kes on aknapannoo „Menopausal Lido“ kujunduse autor. Näitusega kaasneb tekstiraamat „Mustvalged talved“.
Tänud: Sirje Rump, Nancy Nakamura Räpipunt, Reet Soosalu, Rainer Kattel, Rebeka Põldsam, Aet Kuusik, Tatjana Raidmets, Artur Raidmets.
Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2024.
Näitus toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja
Liviko AS.
Neljapäeval, 31. oktoobril kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Killu Sukmiti näitus „Kõnelused tiigriga“. Avamisel toimub Hello Upani & Killu Sukmiti live-kontsert. Näitus jääb avatuks 23. novembrini 2024.
Killu Sukmit käsitleb näitusel feministliku folklooriga muinasjuttudes. Paruness Marie Catherine D’Aulnoy leiutas 17. sajandil termini conte de fée (eesti k haldjajutt) ehk muinasjutt. Esimesed muinasjutud olid feministlik patriarhaadikriitika, mis paljastas naisi alandavaid tavasid ja käitumist. D’Aulnoy ja teised tollased naisautorid segasid omavahel pseudoajalugu, autobiograafiat ja seiklusi. Ammendamatu varaait on ka vendade Grimmide, Perrault’ ja konservatiivsete parteide perepoliitika patriarhaalsed muinasjutud. Eriti jõhkrat naistevastast vägivalda on täis nn hitt-muinasjuttude algupärased versioonid. Muinasjutud olid nö maha kirjutatud päriselust ja pidid olema moraalseks majakaks. Ainult et õiglus on neis väga kaldu ühele poole. Näib, et macho-muinasjuttude muutumiseks peab muutuma kõigepealt päriselu.
Näituse „Kõnelused tiigriga“ räägib autor emantsipeerunud tuulest, helikunstnikust vanavanaemast ja 12. sajandi tiigrist, kes oli feminististist aktivist. Kas „Milose Venus“ poseeris sõdalasena, last hoidva emana või lõnga käes keerutades? Ja „Tuhkatriinu“ ühendab korraga kõiki neid rolle, vaadates läbi enda klassikuuluvuse? Avatava näituse teosed on enamasti tikandite formaadis, kaasatud on ka heli.
Näitusel olevad teosed on saanud mõjutusi muinasjuttudest: Madame D’Aulnoy’ „Tuhkatriinu“ ja „Hirvena metsas“ (Uinuv Kaunitar), Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Vaeslapse käsikivi“ ja „Kullaketrajad“, Donald Bisseti „Kõnelused tiigriga ja teisi jutte“, Italo Calvino „Põhjatuul ja läänetuul“, Hans Christian Anderseni „Printsess herneteral“, Emil Kolozsvári Grandpierre’i „Imeflööt“ ja „Habemenugadel tantsiv kuningatütar“, Lewis Carrolli „Alice Imedemaal. Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi“.
Tänud: Urve Sukmit, Kaarel Kressa, Robin Kressa, Hello Upan, Carlea Holl-Jensen, Rachael Marr, Melissa Ashley, Deborah Frances-White, Anna Mari Liivrand.
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Avatud
E, K-P 11.00–18.00
Hobusepea 2, Tallinn, 10133
Avatud
E-R 11.00–18.00
L 11.00-17.00
Pikk 18, Tallinn, 10133